Rahvusvahelised lepped maailmamere ja selle elustiku kasutamisel
Rahvusvahelised organisatsioonid NAFO – Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon reguleerivad ning kontrollivad püügipiirkondi ja püügikvoote. NEAFC – Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon reguleerib mereahvena ja makrelli väljapüüki, kehtestab kvoote merilutsule, moivale. IBSFC – Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon piirab kilu ja tursa ning lõhe püügimahtu, räime püüki Liivi lahes. Kehtestatakse nõudeid püünistele, kalade alammõõtudele, mõnedele liikidele ka püügikeeld ja reeglid territoriaalvetes toimuvale kalapüügile.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. N-täht
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Õpime tähti. Ä-täht.
Protsendid põhikooli matemaatikas
Oksüdatsiooniaste
Õpime tähti. A-täht
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Väike protsendiamps
Harjuta eesti keelt A2-B1
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Jäätmed pole kõigest prügi
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Ioonid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Genfi konventsioon kehtib alates 1958.a., territoriaalvetes (3 meremiili) on kalapüügiõigus ainult kaldariigil (leo lisaks: Geneva Conventions). ÜRO laiendas mereõiguse konventsiooniga seda ala 12 meremiilini 1982.a. Praegu on võimalik kehtestada majandusvöönd, mis võib kaldast ulatuda kuni 200 meremiilini ehk 370 km. See on kasulik kalavarude säilimiseks, sest iga riik saab ise kehtestada väljapüügimahud kalaliikide kaupa.
1986.aastal keelas Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjon – IWC vaalade tööndusliku küttimise, ainult teaduslikel eesmärkidel võib seda teha. Jaapan ja Norra siiski kütivad vaalu põhjendades seda toitumistraditsioonidega ja sellega, et vaalad söövad palju kala. Vaalade kaitseks on loodud kaks kaitseala India ookeanis ja Antarktika ümbruses.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!