Rakumembraan on 6…10 nm paksune õhuke glükolipiididest ja fosfatiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht, mida valgusmikroskoobis näeb vaid hämuse joonena. Membraan eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib erinevate molekulide voolu rakust sisse ja välja.

Rakumembraan

Enamasti on rakkudel teatav membraanipotentsiaal ning ainete ja elektrilaengute erineva jaotuse tõttu tekib elektrokeemiline gradient. Lisaks mehaanilisele tõkkele vahendab membraan ka infot teiste rakkudega, teostab ainete transporti ning kaitseb rakku väliskeskkonna kahjulike mõjude eest.

Rakule on hädavajalik ainevahetus sise- ja väliskeskkonna vahel. Keemilised reaktsioonid vajavad aineid raku väliskeskkonnast. Mitmesuguste protsesside jääkproduktid tuleb aga rakust eemaldada, kui need on ebavajalikud või koguni rakule kahjulikud. Ainete transport rakku võib olla kas passiivne (passiivne transport ei vaja energiat) või aktiivne (aktiivseks transpordiks kasutatakse raku energiavarusid). Ained liiguvad läbi membraani mitmel erineval moel:

•       difusioon: molekulide iseeneslik liikumine kontsentratsioonigradiendi järgi. Difusioon on passiivne transport – läbi rakumembraani liiguvad ainult väga väikesed molekulid.

•       osmoos: difusiooni erivariant, kus toimub veemolekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani.

valkkandjate abil ja vastavate kanalite kaudu (nii aktiivne kui ka passiivne transport)

•       endotsütoos: protsess, mille puhul raku väliskihi lähedal olevad ained või koguni terved rakud ümbritsetakse välismembraaniga, nii et moodustuvad transportvesiikulid (minivakuoolid), mis sisenevad rakku.

•       eksotsütoos: protsess, mille puhul jääkained «pakitakse» membraanvesiikulitesse, mis sulavad kokku raku välismembraaniga, mis väljutavad oma sisu keskkonda.

Transport membraanis