SAMBLIKUD
Samblikud on liitorganismid, kes koosnevad seentest ja kas vetikatest või bakteritest. Seened ise ei fotosünteesi, seetõttu vajavadki samblikud teise koostisosana fotosünteesivõimelisi elureid. Samblikku moodustav seen kuulub kottseente hulka, fotosünteesivaks osaks on enamasti rohevetikad.
Samblikud võivad kasvada puukoorel, puidul, maapinnal, kivil või samblal. Samblikel pole taimedele kohaseid juuri, lehti ega varsi, kogu nende keha nimetatakse talluseks. Oma elutegevuse käigus eritavad samblikud happeid, mis lagundab ka kivi. Nii võivad nad väga pika aja jooksul kivile tekitada pureda kihi, millest moodustub muld. Siit tuleb idee nimetada samblikke mullatekke pioneerideks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Tutvus keemiaga
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Haridustreff 2023 loengud
Kell ja kellaaeg
Aatomid ja molekulid
I ja J-i õigekiri
Protsendid põhikooli matemaatikas
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
8. klassi matemaatika teooriavideod
MEISTERDA! Jõulupuu laua kaunistamiseks
Tundetarkus lastele. RÕÕM
Väike protsendiamps
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Samblikud on väga tundlikud õhu koostise suhtes ning saastunud õhuga paikades nad ei ela.
Videoklipp samblike mitmekesisusest (ingl.k 4114“)
Lisainfo
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!