Silm
Silm on meie nägemiselund. Optika seisukohalt olulised silma osad on: silmalääts (3), klaaskeha (5), võrkkest (6) ja silmaläätse pingutav lihas (4).
Silma langev valgus läbib esmalt sarvkesta (1), siis silmaava (2), murdub silmaläätses ja klaaskehas ning langeb võrkkestale.
Võrkkestal tekib esemest tõeline, vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Kui võrkkestale langev valgus on nõrk, siis nägemisrakkudes piisavat erutust ei teki ja me näeme ümbritsevaid kehi mustvalgena.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. D-täht
Liitmine 10 piires
Häälikute pikkused
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Tundetarkus lastele. HIRM
Lahutamine 20 piires
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Protsendid põhikooli matemaatikas
NUPUTAME KOOS! Munadepühad
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Õpime tähti. V-täht
Segame värve!
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
Terves silmas tekib nii lähedal kui kaugel asuvate esemete kujutis alati täpselt võrkkestale. Selle eest kannavad hoolt silmaläätse pingutavad lihased, mis muudavad silmaläätse paksust. Kui lihased suruvad läätse kokku, muutub lääts kumeramaks (või ka paksemaks) ja tema fookuskaugus väheneb, kui lihased lõtvuvad muutub lääts õhemaks ja tema fookuskaugus suureneb.
(7) on silma nägemisnärv.
TEST:
Nägemise test. Ainult väga hea värvide nägemisega inimene suudab neid sõnu lugeda. Vali õiged sõnad
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
