Slummid
Sõna slumm pärineb Inglismaalt 19.sajandi Londonist, kus töölised elasid tehaste lähedal armetutes kortermajades ülerahvastatud elamispinnal väga vaeselt. ÜRO järgi on slumm elurajoon, kus üle poole inimestest elab ilma igasuguste kommunaalteenusteta, nt puhas vesi, kanalisatsioon, ülerahvastus, elekter, jne.
Elamistingimused:
Slummid tekivad ülikiire linnastumise tagajärjel, sobivas kliimavöötmes.
Slummide osakaal Arengumaades:
Slummid tekivad munitsipaalmaal, sest seal ei lõhuta hurtsikuid nii kergesti ära. ÜRO andmetel elab ligi kolmandik maakera rahvastikust slummides, iga seitsmes maakera elanik, kokku umbes miljard inimest. Enam arenenud riikides slumme pole seega tulevikus võivad linnad neist siiski vabaneda.
Slummid Indias.
Veerand India elanikest elab slummides, u 65 miljonit inimest. Maailmas suuruselt 7. kohal olev linnastu on Mumbai, kus elas 19,7 miljonit inimest 2011.a. Slummides elab üle 5 miljoni inimese, umbes sama palju kui Norra rahvaarv.
Slummielanike osatähtsus mõningates Aasia linnades:
Slummielanike osatähtsus Aafrikas:
Slumme on linna ümbruses üle 2000. Näiteks Dharavi slummis elab umbes 1,7 km2 hinnanguliselt 350 000 – 1 000 000 inimest:
Inimesed loodavad osa saada India edukaima linna hüvedest, kuid üleujutusalal elamine ilma kommunikatsioonideta viib malaaria, koolera jt haiguste epideemiate puhkemisele. Slummis on palju väiketöökodasid, kus tehakse jäätmetest taaskasutuse korras tikitud rõivaid, keraamikat, nahktooteid vms. Palju kasutatakse lapstööjõudu, taaskasutatakse Mumbai linna plastjäätmetest 80%.
