Stabiliseeriv valik
Stabiliseeriva valiku korral liigid säilivad, kohastumused (Kohastumus on eluri anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi) süvenevad.
Kindlasti säilivad stabiliseeriva valiku korral eluolulised protsessid (fotosüntees, rakuhingamine, valgusüntees jms), kuna põhilises osas on keskkond muutumatu.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Liitmine 10 piires
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Õpime tähti. E-täht
Õpime tähti. S-täht
Tundetarkus lastele. RÕÕM
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
Õpime tähti. Ö-täht
Kell ja kellaaeg
Ratsionaalavaldised
Harjutamine teeb meistriks: kuhu käib koma?
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Rahvakalender lastele: MARDIPÄEV
Õpime tähti. J-täht
Õpime tähti. Q-täht
Stabiliseeriva valiku korral kaovad ajapikku äärmuslike tunnustega liigid. Järgnevatel joonistel on näidistunnusena kasutatud liblika tiivavärvust. Päranduvad tunnused ei pruugi aga fenotüübis avalduda. Näiteks täiskasvanud inimesel piimasuhkru seedimist võimaldav ensüüm laktaas on tekkinud umbes 10 tuhande aasta eest, ent kõik inimesed ei talu tänapäevalgi laktoosi.
Stabiliseeriva valiku heaks näiteks on senini säilinud «elusad fossiilid» nagu hõlmikpuu, latimeeria, odasaba, puukujulised sõnajalad, krokodillilised.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
