Stabiliseeriv valik
Stabiliseeriva valiku korral liigid säilivad, kohastumused (Kohastumus on eluri anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi) süvenevad.
Kindlasti säilivad stabiliseeriva valiku korral eluolulised protsessid (fotosüntees, rakuhingamine, valgusüntees jms), kuna põhilises osas on keskkond muutumatu.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruutvõrrand
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Õpime tähti. S-täht
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
ÕPIME ÕPPIMA! Tähelepanu ja keskendumine
Õpime tähti. Z- ja Ž-täht
Õpime tähti. A-täht
Lahused
Õpime tähti. Ü-täht
Segame värve!
Õpime tähti. F-täht
Häälikute pikkused
Õpime tähti. Ä-täht.
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Stabiliseeriva valiku korral kaovad ajapikku äärmuslike tunnustega liigid. Järgnevatel joonistel on näidistunnusena kasutatud liblika tiivavärvust. Päranduvad tunnused ei pruugi aga fenotüübis avalduda. Näiteks täiskasvanud inimesel piimasuhkru seedimist võimaldav ensüüm laktaas on tekkinud umbes 10 tuhande aasta eest, ent kõik inimesed ei talu tänapäevalgi laktoosi.
Stabiliseeriva valiku heaks näiteks on senini säilinud «elusad fossiilid» nagu hõlmikpuu, latimeeria, odasaba, puukujulised sõnajalad, krokodillilised.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
