Stabiliseeriv valik
Stabiliseeriva valiku korral liigid säilivad, kohastumused (Kohastumus on eluri anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi) süvenevad.
Kindlasti säilivad stabiliseeriva valiku korral eluolulised protsessid (fotosüntees, rakuhingamine, valgusüntees jms), kuna põhilises osas on keskkond muutumatu.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Harjuta eesti keelt A2-B1
xy-koordinaatsüsteem
Ratsionaalavaldised
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Õpime tähti. Z- ja Ž-täht
ÕPIME ÕPPIMA! Tähelepanu ja keskendumine
Ruutvõrrand
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Знакомство с химией
Õpime tähti. I-täht
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Liitmine 10 piires
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Täis- ja kaashäälikuühend
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Stabiliseeriva valiku korral kaovad ajapikku äärmuslike tunnustega liigid. Järgnevatel joonistel on näidistunnusena kasutatud liblika tiivavärvust. Päranduvad tunnused ei pruugi aga fenotüübis avalduda. Näiteks täiskasvanud inimesel piimasuhkru seedimist võimaldav ensüüm laktaas on tekkinud umbes 10 tuhande aasta eest, ent kõik inimesed ei talu tänapäevalgi laktoosi.
Stabiliseeriva valiku heaks näiteks on senini säilinud «elusad fossiilid» nagu hõlmikpuu, latimeeria, odasaba, puukujulised sõnajalad, krokodillilised.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
