Stabiliseeriv valik
Stabiliseeriva valiku korral liigid säilivad, kohastumused (Kohastumus on eluri anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi) süvenevad.
Kindlasti säilivad stabiliseeriva valiku korral eluolulised protsessid (fotosüntees, rakuhingamine, valgusüntees jms), kuna põhilises osas on keskkond muutumatu.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. L-täht
Kirjalik lahutamine
Haridustreff 2023 loengud
Õpime tähti. M-täht
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Õpime tähti. Õ-täht
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Õpime tähti. V-täht
Protsendid põhikooli matemaatikas
Funktsioonid ja nende graafikud
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Õpime tähti. Ü-täht
Õpime tähti. G-täht
Õpime tähti. A-täht
Lahutamine 20 piires
Algebralised murrud
Stabiliseeriva valiku korral kaovad ajapikku äärmuslike tunnustega liigid. Järgnevatel joonistel on näidistunnusena kasutatud liblika tiivavärvust. Päranduvad tunnused ei pruugi aga fenotüübis avalduda. Näiteks täiskasvanud inimesel piimasuhkru seedimist võimaldav ensüüm laktaas on tekkinud umbes 10 tuhande aasta eest, ent kõik inimesed ei talu tänapäevalgi laktoosi.
Stabiliseeriva valiku heaks näiteks on senini säilinud «elusad fossiilid» nagu hõlmikpuu, latimeeria, odasaba, puukujulised sõnajalad, krokodillilised.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
