Stabiliseeriv valik
Stabiliseeriva valiku korral liigid säilivad, kohastumused (Kohastumus on eluri anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi) süvenevad.
Kindlasti säilivad stabiliseeriva valiku korral eluolulised protsessid (fotosüntees, rakuhingamine, valgusüntees jms), kuna põhilises osas on keskkond muutumatu.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Aatomid ja molekulid
Minu keel, minu maailm. Minu keha ja tervis
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Geomeetria
Атомы и молекулы
Õpime tähti. P-täht
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Õpime tähti. K-täht
Õpime tähti. O-täht
Jäätmed pole kõigest prügi
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Õpime tähti. S-täht
Funktsioonid ja nende graafikud
Tundetarkus lastele. RÕÕM
Stabiliseeriva valiku korral kaovad ajapikku äärmuslike tunnustega liigid. Järgnevatel joonistel on näidistunnusena kasutatud liblika tiivavärvust. Päranduvad tunnused ei pruugi aga fenotüübis avalduda. Näiteks täiskasvanud inimesel piimasuhkru seedimist võimaldav ensüüm laktaas on tekkinud umbes 10 tuhande aasta eest, ent kõik inimesed ei talu tänapäevalgi laktoosi.
Stabiliseeriva valiku heaks näiteks on senini säilinud «elusad fossiilid» nagu hõlmikpuu, latimeeria, odasaba, puukujulised sõnajalad, krokodillilised.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
