Stabiliseeriv valik
Stabiliseeriva valiku korral liigid säilivad, kohastumused (Kohastumus on eluri anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi) süvenevad.
Kindlasti säilivad stabiliseeriva valiku korral eluolulised protsessid (fotosüntees, rakuhingamine, valgusüntees jms), kuna põhilises osas on keskkond muutumatu.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. J-täht
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Hariliku murru kordamine
Protsendid põhikooli matemaatikas
Liitmine 10 piires
Lahutamine 20 piires
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Algebralised murrud
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
Õpime tähti. U-täht
Õpime tähti. R-täht
Õpime tähti. N-täht
Stabiliseeriva valiku korral kaovad ajapikku äärmuslike tunnustega liigid. Järgnevatel joonistel on näidistunnusena kasutatud liblika tiivavärvust. Päranduvad tunnused ei pruugi aga fenotüübis avalduda. Näiteks täiskasvanud inimesel piimasuhkru seedimist võimaldav ensüüm laktaas on tekkinud umbes 10 tuhande aasta eest, ent kõik inimesed ei talu tänapäevalgi laktoosi.
Stabiliseeriva valiku heaks näiteks on senini säilinud «elusad fossiilid» nagu hõlmikpuu, latimeeria, odasaba, puukujulised sõnajalad, krokodillilised.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
