Sulavkaitse. Lühis
Teine oluline seadeldis, milles kasutatakse ära elektrivoolu soojuslikku toimet, on sulavkaitse. Sulavkaitse koosneb järgmistest osadest: (1) kergesti sulavast materjalist traat (2) klemmid ja (3) korpus. Sulavkaitsmed võivad olla üpriski erineva väljanägemisega.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Растворы
Täis- ja kaashäälikuühend
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
KEISRI UUED RÕIVAD. Muinasjutt kuulamiseks
Vastavalt sellele, millise tugevusega voolule on sulavkaitse arvestatud, on valitud kaitsme traadi materjal ja läbimõõt.
Kui vool, mis traati läbib, on lubatust väiksem, siis traat küll soojeneb, kuid traadis eralduv soojus pole piisav traadi sulatamiseks. Kui vool kaitsmes ületab lubatud piiri, siis suureneb traadis ajaühikus eralduva soojusenergia hulk, kaitsmetraat sulab ning avab vooluringi kaitstes teda liiga tugevast voolust tekkida võivatest kahjustustest.
Sulavkaitsmed paigutatakse tavaliselt kohtvõrgu või elektriseadme selle osa ette, kus toimub juhtmete hargnemine – teatavasti on rööpühenduse korral voolutugevus ahela hargnemata osas võrdne haruvoolude summaga – nii välditakse ahela hargnemata osas voolutugevuse suurenemist üle lubatud piiri.
Olukorda, kus voolutugevus ahelas kasvab väga kiiresti väga tugevaks, nimetatakse lühiseks. Lühise peamiseks põhjuseks on ahela takistuse järsk langus – näiteks ühendatakse võrku rööbiti liiga palju tarbijaid või on mõne tarbija takistus rikke tõttu muutunud nullilähedaseks.