TAIMEDE PALJUNEMINE
Taimed saavad paljuneda suguta (Mittesuguliselt ehk vegetatiivselt) ja suguliselt. Mittesugulisel paljunemisel läheb uus taim (üks taim on tinglikult üks isend. Kuid et taimede puhul on sageli raske erinevaid isendeid eristada, kuna nad on juurestiku või maa-aluse varre ehk risoomi abil sageli seotud) kasvama mõnest taimetükist: varrest, mugulast, risoomist või lehest.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
Oksüdatsiooniaste
Õpime tähti. Ö-täht
Õpime tähti. N-täht
Lahutamine 20 piires
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
KEISRI UUED RÕIVAD. Muinasjutt kuulamiseks
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Peastarvutamine eelkoolile
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Õpime tähti. Ä-täht.
Õpime tähti. D-täht
Suguline paljunemine on taimedel keerukas. Näiteks katteseemnetaimedel toimub see õitsemise (seetõttu nimetataksegi katteseemnetaimi õistaimedeks) abil ja seemnete vahendusel. Paljunemisviis on erinevate taimede rühmitamise aluseks.
Sammalde elutsükkel (ingliskeelne videoklipp 10’15“)
Sambla elutsükkel (ingl. k. klipp 9’01“)
Sõnajala elutsükkel (ingl. k klipp 10’19“)
Katteseemnetaimede elutsükkel (ingl. k klipp 13’49“)
Õistaimede elutsükkel (ingl. k klipp 18’18“)
Kaheliviljastumine (ingl. k klipp 3’59“)
Maa-alused varremuudendid (ingl. k 5’29“)
Katteseemnetaime suguorganid
Taimede mittesuguline ehk vegetatiivne paljunemine
Lisainfo
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!