Tuum hakkab jahtuma muutudes raskeks ja külmaks ning omandades umbes sama suured mõõtmed, kui on praegu Maal.

Inimene näeb Päikest alati sellisena nagu ta oli kaheksa minutit tagasi.

Päike on Maast väiksem.

Päikese läbimõõt on 109 korda suurem Maa omast.

Päikese läbimõõt on 209 korda suurem Maa omast.

Inimese organismis tekib Päikese mõjul D-vitamiin.

Inimese organismis tekib Päikese mõjul E-vitamiin ning taimed saavad vaid valguse käes toituda.

Kuna valgus levib ühes sekundis 100 000 km ja Päike asub Maast 150 miljoni kilomeetri kaugusel, siis jõuab valgus Päikeselt Maale kaheksa minutiga.

Tumedad maa-alad soojenevad kiiremini kui heledad ning ebaühtlane soojenemine tekitab tuuli.

Päikese pinnal valitseb umbes 6000 kraadine kuumus, kuid sisemuses on see koguni 25 miljonit kraadi.

Kuna valgus levib ühes sekundis 300 000 km ja Päike asub Maast 150 miljoni kilomeetri kaugusel, siis jõuab valgus Päikeselt Maale kaheksa minutiga.

Päike ja tema ümber tiirlevad planeedid moodustavad Päikesesüsteemi.

Päikese pinnal valitseb umbes 6000 kraadine kuumus, kuid sisemuses on see koguni 15 miljonit kraadi.

Inimene Päikest alati sellisena nagu ta oli seitse minutit tagasi.

Päikese pinnal valitseb umbes 600 kraadine kuumus, kuid sisemuses on see koguni 25 miljonit kraadi.

Päike on Maast suurem.

Päike ja tema ümber tiirlevad planeedid moodustavad taeva.

Päike hakkab väljastpoolt kosmosesse hajuma, kui ta on oma energia ära tarvitanud ning temast jääb järgi vaid tuum.