Valguse spektrid
Spekter iseloomustab kiiratava (või ka neelatava) valguse intensiivsuse jaotumist lainepikkuste (või sageduste) järgi.
Eristatakse kahte liiki spektreid:
(1) PIDEVSPEKTRID, mida kiirgavad kõik kuumad tahked kehad, vedelikud ja suure tihedusega gaasid
Pidevspektris on esindatud kõik värvid, tema kuju oleneb aga peamiselt aine temperatuurist – mida kõrgem see on, seda suurem valguskiirguse intensiivsus. Pidevspektri kõige intensiivsema osa põhjal on võimalik üsna täpselt määrata kindlaks kiirguva keha temperatuur. Mida kõrgem on hõõguva aine temperatuur, seda suurema sagedusega (violetsemat) valgust see aine kiirgab.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Tundetarkus lastele. RÕÕM
Õpime tähti. T-täht
Kirjalik liitmine
Rahvakalender lastele: VOLBRIPÄEV
Kell ja kellaaeg
Tundetarkus lastele. KURBUS
Oksüdatsiooniaste
Geomeetria
Protsendid põhikooli matemaatikas
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Silbitamine algklassidele
Tundetarkus lastele. VIHA
Harjuta eesti keelt A2-B1
Liitmine 20 piires
(2) JOONSPEKTRID, mida annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul.
Kui gaas on kuum, on tegu kiirgusspektriga – helenduvad jooned tumedal taustal, kui aga gaas on külm, siis neeldumisspektriga – tumedad jooned pidevspektri taustal. On märgatud, et külm gaas neelab täpselt sama sagedusega (lainepikkusega) valgust, mida ta kuumutatult kiirgab.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
