Valguse spektrid
Spekter iseloomustab kiiratava (või ka neelatava) valguse intensiivsuse jaotumist lainepikkuste (või sageduste) järgi.
Eristatakse kahte liiki spektreid:
(1) PIDEVSPEKTRID, mida kiirgavad kõik kuumad tahked kehad, vedelikud ja suure tihedusega gaasid
Pidevspektris on esindatud kõik värvid, tema kuju oleneb aga peamiselt aine temperatuurist – mida kõrgem see on, seda suurem valguskiirguse intensiivsus. Pidevspektri kõige intensiivsema osa põhjal on võimalik üsna täpselt määrata kindlaks kiirguva keha temperatuur. Mida kõrgem on hõõguva aine temperatuur, seda suurema sagedusega (violetsemat) valgust see aine kiirgab.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Harjutamine teeb meistriks: eesti keele käänded
Õpime tähti. Õ-täht
Segame värve!
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Oksüdatsiooniaste
Ионы
Õpime tähti. Ü-täht
Funktsioonid ja nende graafikud
Õpime tähti. U-täht
Protsendid põhikooli matemaatikas
Õpime tähti. M-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Tundetarkus lastele. RÕÕM
Tasandilised kujundid
(2) JOONSPEKTRID, mida annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul.
Kui gaas on kuum, on tegu kiirgusspektriga – helenduvad jooned tumedal taustal, kui aga gaas on külm, siis neeldumisspektriga – tumedad jooned pidevspektri taustal. On märgatud, et külm gaas neelab täpselt sama sagedusega (lainepikkusega) valgust, mida ta kuumutatult kiirgab.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
