Valguse spektrid
Spekter iseloomustab kiiratava (või ka neelatava) valguse intensiivsuse jaotumist lainepikkuste (või sageduste) järgi.
Eristatakse kahte liiki spektreid:
(1) PIDEVSPEKTRID, mida kiirgavad kõik kuumad tahked kehad, vedelikud ja suure tihedusega gaasid
Pidevspektris on esindatud kõik värvid, tema kuju oleneb aga peamiselt aine temperatuurist – mida kõrgem see on, seda suurem valguskiirguse intensiivsus. Pidevspektri kõige intensiivsema osa põhjal on võimalik üsna täpselt määrata kindlaks kiirguva keha temperatuur. Mida kõrgem on hõõguva aine temperatuur, seda suurema sagedusega (violetsemat) valgust see aine kiirgab.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Harjutamine teeb meistriks: eesti keele käänded
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Õpime tähti. M-täht
8. klassi matemaatika teooriavideod
Tutvus keemiaga
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Tundetarkus lastele. VIHA
Liitmine ja lahutamine 10 piires
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
(2) JOONSPEKTRID, mida annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul.
Kui gaas on kuum, on tegu kiirgusspektriga – helenduvad jooned tumedal taustal, kui aga gaas on külm, siis neeldumisspektriga – tumedad jooned pidevspektri taustal. On märgatud, et külm gaas neelab täpselt sama sagedusega (lainepikkusega) valgust, mida ta kuumutatult kiirgab.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
