Veeressursid Maal
Kus leidub vett? Vesi asub maakeral õhus veeauruna, maailmameres ja maismaal siseveena, kokku on seda 1,4 miljardit kuupkilomeetrit. Vesi on pidevas liikumises ja võib muutuda vedelaks, tahkeks ja gaasiliseks.
Poolustel ja mägedes muutub vesi jääks ja lumeks. Päike sunnib vett ringlema, muutuma auruks ja sademeteks. Samad veemolekulid, mis olid maakera ürgjõgedes asuvad ringluses praegugi.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. U-täht
Õpime tähti. E-täht
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Õpime tähti. Ü-täht
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Õpime tähti. V-täht
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Minu keel, minu maailm. Minu keha ja tervis
Ионы
Õpime tähti. R-täht
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Õpime tähti. Ä-täht.
MEISTERDA! Papist kevadlill
MEISTERDA! Jõulupuu laua kaunistamiseks
Kirjeldav statistika
Õpime tähti. L-täht
Väike veeringe: ookean-atmosfäär-ookean, maailmamerest aurunud vesi sajab sinna tagasi, 90%. Suur veeringe: ookean-atmosfäär-maismaa-ookean, 10% aurunud veest. Viimsest 1/3 voolab ookeani tagasi, ülejäänud aurub, satub taimedesse-loomadesse või imbub pinnasesse. Vaata lisaks: Voolava_vee_tegevus.
Kui suurt osa veest inimesed kasutavad? Enamus veest on soolane, ~97%; magedat vett on < 3%. Suurimad mageda vee varud on pooluste jääkilpides (75%) põhjavesi moodustab 24% varudest. Mage vesi on väga vajalik joomiseks ja pesemiseks. 35% maailma rahvastikust ei saa ennast vees pesta ja 15% ei saa puhast vett kasutada. Indias, Hiinas ja Indoneesias sureb palju inimesi reostunud veega seotud haiguste tõttu (kõhulahtisus, kollatõbi).
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!


