Voolutugevus metallides ja elektrolüütides
Metallides, kus vabadeks laengukandjateks on elektronid, saab voolutugevust kirjeldada juhti läbivate elektronide suunatud liikumise kaudu:
kus I – voolutugevus (A); q0 – laengukandja (tavaliselt elektroni elementaarlaeng e=1,60∙10-19C) laeng; n – elektronide kontsentratsioon aines; S – juhi ristlõikepindala; v – vabade laengute suunatud liikumise kiirus.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Hariliku murru kordamine
Peastarvutamine I kooliastmele
Aatomid ja molekulid
Õpime värve!
8. klassi matemaatika teooriavideod
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
Õpime tähti. S-täht
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Liitmine 10 piires
MEISTERDA! Papist kevadlill
Õpime tähti. E-täht
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Elektrolüütides, kus vabadeks laengukandjateks on ioonid, kirjeldatakse elektrivoolu elektrolüüdist voolu toimel välja sadestuva ainekoguse kaudu:
kus I – voolutugevus; m – negatiivsel elektroodil välja sadestunud aine mass; k – aine elektrokeemiline ekvivalent, mida mõõdetakse 1 kg/(As) ehk 1 kg∙A-1∙s-1.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!