Voolutugevus metallides ja elektrolüütides

Metallides, kus vabadeks laengukandjateks on elektronid, saab voolutugevust kirjeldada juhti läbivate elektronide suunatud liikumise kaudu:

kus I – voolutugevus (A); q₀ – laengukandja (tavaliselt elektroni elementaarlaeng e=1,60∙10^-19C) laeng; n – elektronide kontsentratsioon aines; S – juhi ristlõikepindala; v – vabade laengute suunatud liikumise kiirus.

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Elektrolüütides, kus vabadeks laengukandjateks on ioonid, kirjeldatakse elektrivoolu elektrolüüdist voolu toimel välja sadestuva ainekoguse kaudu:

kus I – voolutugevus; m – negatiivsel elektroodil välja sadestunud aine mass; k – aine elektrokeemiline ekvivalent, mida mõõdetakse 1 kg/(As) ehk 1 kg∙A^-1∙s^-1.

See artikkel on retsenseerimata.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!

Õpikud

Vaata kõiki õpikuid

Voolutugevus metallides ja elektrolüütides

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Tutvus keemiaga

HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks

Haridustreff 2023 loengud

Kell ja kellaaeg

Aatomid ja molekulid

I ja J-i õigekiri

Protsendid põhikooli matemaatikas

Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused

8. klassi matemaatika teooriavideod

MEISTERDA! Jõulupuu laua kaunistamiseks

Tundetarkus lastele. RÕÕM

Väike protsendiamps

Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid

Liitmine ja lahutamine 20 piires

Õpikud