ATP
Erinevate rakkude ja elurite uurimine on näidanud, et meie planeedil esineva elu bioloogilise energia kandjaks on kindel aine – adenosiintrifosfaat ehk ATP, millele on üles ehitatud praktiliselt kõikide elusorganismide energiasüsteemid.
Kuula:
ATP käivitab nii geenisünteesi, geenide transkriptsiooni, valgusünteesi, biomolekulide sünteesi kui ka teised olulised bioprotsessid nagu ainete transpordi raku sisse ja sealt välja. Seega energeetilisest aspektist on adenosiintrifosfaat elu alus.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Protsendid põhikooli matemaatikas
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
Õpime tähti. Ä-täht.
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Õpime tähti. B-täht
Õpime tähti. Õ-täht
Kell ja kellaaeg
Õpime tähti. N-täht
Harjutamine teeb meistriks: eesti keele käänded
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
ATP molekul (1 – struktuurvalem, 2 – ruumilise mudeli kujutis)
ATP on makroergiline ühend (makroergilised orgaanilised ained on sellised, mille ühe keemilise sideme lõhustumisel vabaneb suur hulk energiat). ATP koosneb ühinenud lämmastikalusest adeniinist, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Kui ATP annab ära ühe fosfaatrühma, saab temast ADP (adenosiindifosfaat) ning vabaneb energia (7,3 kcal/mol). Kahe fosfaatrühma äraandmisel jääb järele AMP (adenosiinmonofosfaat), vabaneb 10,9 kcal/mol. Näiteks annab ATP transportvalgule energiat, et see saaks oma kuju muuta. Peale selle on ATP ka fotofosforüleerimise ja raku hapnikutarbe üks lõpp-produkte.
Kuula:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
