ATP
Erinevate rakkude ja elurite uurimine on näidanud, et meie planeedil esineva elu bioloogilise energia kandjaks on kindel aine – adenosiintrifosfaat ehk ATP, millele on üles ehitatud praktiliselt kõikide elusorganismide energiasüsteemid.
Kuula:
ATP käivitab nii geenisünteesi, geenide transkriptsiooni, valgusünteesi, biomolekulide sünteesi kui ka teised olulised bioprotsessid nagu ainete transpordi raku sisse ja sealt välja. Seega energeetilisest aspektist on adenosiintrifosfaat elu alus.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Rahvakalender lastele: KADRIPÄEV
Liitmine 20 piires
Õpime tähti. E-täht
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Jäätmed pole kõigest prügi
Harjutamine teeb meistriks: eesti keele käänded
Растворы
Harjuta eesti keelt A2-B1
ÕPIME ÕPPIMA! Minu õppimiskoht
Numbrilised seosed
Kell ja kellaaeg
Hariliku murru kordamine
ATP molekul (1 – struktuurvalem, 2 – ruumilise mudeli kujutis)
ATP on makroergiline ühend (makroergilised orgaanilised ained on sellised, mille ühe keemilise sideme lõhustumisel vabaneb suur hulk energiat). ATP koosneb ühinenud lämmastikalusest adeniinist, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Kui ATP annab ära ühe fosfaatrühma, saab temast ADP (adenosiindifosfaat) ning vabaneb energia (7,3 kcal/mol). Kahe fosfaatrühma äraandmisel jääb järele AMP (adenosiinmonofosfaat), vabaneb 10,9 kcal/mol. Näiteks annab ATP transportvalgule energiat, et see saaks oma kuju muuta. Peale selle on ATP ka fotofosforüleerimise ja raku hapnikutarbe üks lõpp-produkte.
Kuula:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
