Energeetika alused ja põhiprobleemid

Hüdroelektrijaama võimsus:

222

kus N – jaama võimsus (W), ΔEp – paisutatud vee potentsiaalse energia muutus (J), Δt – jaama töötamise aeg (s); ρ – vee tihedus (1000 kg/m3); ΔV – läbi turbiini voolanud vee ruumala (m3), g – vaba langemise kiirendus (9,8 m/s2), h – veetaseme kõrgus (m), i – vee vooluhulk (m3/s).

Tuulegeneraatori võimsus:

223

kus N – generaatori võimsus (W), η – generaatori kasutegur (ühikuta või %), ρ – õhu tihedus (kg/m3); S – tuulikulabade pindala (m2); v – tuule kiirus (m/s).

Kuuma keha poolt kiiratava energia võimsus (Stefan-Boltzmann’i seadus):

224

(R) Kuuma keha poolt kiiratava energia võimsus kus e – keha pinna kiirgustegur (see on ühikuta suurus, mille väärtus jääb vahemikku 0 … 1, kui e = 1, nimetatakse keha absoluutselt mustaks kehaks, mis teoreetiliselt on suurima kiirgusvõimega keha), σ = 5,67∙10-8 227 – Stefan-Boltzmann’i konstant, S – keha pindala (m2), T – keha pinnatemperatuur (K).

Kuuma keha kiirguse intensiivsus:

225

kus i – kuuma keha kiirguse intensiivsus ka energia tihedus ehk pinnaühikule langeva kiirgusenergia hulk (W/m2), kus R – on keha (näiteks Päike) kiirgusvõimsus (W) ja d – kaugus kiirgusallikast (m).

Albeedo:

226

α – albeedo (ühikuta või %), i_pgl – peegelduva kiirguse intensiivsus, i_lng – langeva kiirguse intensiivsus.

See artikkel on retsenseerimata.

Õpikud