INIMESE MÕJU KESKKONNALE

Ürginimese mõju loodusele oli väike, kuid inimese mõju suurenes siis, kui hakati põldu harima. Sellest ajast peale asus inimene aktiivselt oma elukeskkonda muutma ning looduskeskkond hakkas veelgi kiiremini muutuma, kui võeti kasutusele põllutöömasinad. Enamik inimeste poolt põhjustatud muudatustest lähtub inimese enda vajadustest ega arvesta oma tegevuse mõju keskkonnale.

 

Inimese loodud tehiskeskkond

Tänapäeva inimest ümbritseb inimese enda loodud keskkond ehk tehiskeskkond, mis hõlmab nii hooneid, teid, parkimisplatse, kasvuhooneid jms. Tehiskeskkond saab püsida vaid inimese pideva töö tulemusena, kuna pidevalt on vaja midagi parandada või vahetada. Näiteks linnakeskkond on täielikult inimese loodud. Tehiskeskkonna loomiseks ja säilitamiseks kulub palju loodusvarasid ja energiat ning tekib palju jäätmeid.

 

Inimeste arv maailmas

Maailma rahvastik kasvab üha kiiremini. 19.saj. algul elas maailmas umbes üks miljard inimest, nüüd aga juba üle seitsme miljardi. Mida rohkem on rahvast, seda rohkem on vaja eluruumi ja ka põllumaad. Nii hävitatakse järjest rohkem metsasid ja kaovad paljude liikide elupaigad. Kiiresti kahaneb bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus, kuna paljud liigid surevad välja (igal aastal sadu kuni tuhandeid liike). Inimesed tarbivad järjest rohkem ning seetõttu on vaja ka rohkem toota ning kasutatakse järjest rohkem loodusvarasid, suureneb ka jäätmete hulk. Looduse kaitsmiseks on loodud igasugu määrusi ja seadusi, kuid ainuüksi need ei suuda elukeskkonda kaitsta. Kõik inimesed peaksid keskkonna hoidmisele kaasa aitama. Näiteks saab inimene kasutada säästlikult vett, tarbida arukalt, sorteerida prügi, sõita auto asemel jalgrattaga jne. Ökomärgid pannakse kaupadele, mille tootmine on olnud võimalikult säästlik ning mahepõllumajandusest pärit toodetel on mahemärgised.

Tänapäeval on keskkonnaprobleemid rahvusvahelised, näiteks levivad õhu-ja veesaaste kiiresi üle riigipiiride.

 

MÄNGUD

 Kodulinn puhtaks

See artikkel on retsenseerimata.