Kinemaatika
Kiirus ühtlasel liikumisel:
kus v – kiirus (m/s), s – läbitud teepikkus (m), Δt – ajavahemik (s)
Keskmine kiirus mitteühtlasel liikumisel:
kus Vkeskm – keskmine kiirus (m/s), Skogu – kogu läbitud teepikkus (m), ΔTkogu – kogu teeloldud aeg (s)
Liikumise suhtelisus (kiiruste liitmine):
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Lahutamine 20 piires
Ионы
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Знакомство с химией
Numbrilised seosed
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
Oksüdatsiooniaste
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
I ja J-i õigekiri
– keha kiirus liikuvas taustsüsteemis, – taustsüsteemi kiirus paigalseisva taustkeha suhtes; – keha kiirus paigalseisva taustkeha suhtes
Liikumise suhtelisus (keha kiirus teise keha suhtes):
– II keha kiirus I keha suhtes, – II keha kiirus paigalseisva taustkeha suhtes; – I keha kiirus paigalseisva taustkeha suhtes. NB! I keha kiirus II suhtes on arvuliselt sama suur, kuid suunalt vastupidine
Kiirendus ühtlaselt muutuval liikumisel:
kus a – kiirendus (m/s2), Δv=v2-v1 – keha kiiruse muutus (v2 – lõppkiirus, v1 – algkiirus, kõik m/s), Δt – ajavahemik (s)
Hetkkiiruse arvutamine ühtlaselt muutuval liikumisel:
kus v – (hetk)kiirus (m/s), v0 – algkiirus (m/s), a – kiirendus (m/s2), t – ajahetk (s)
Teepikkuse arvutamine ühtlaselt muutuval liikumisel:
kus v – lõppkiirus (m/s), v0 – algkiirus (m/s), a – kiirendus (m/s2), Δt – ajavahemik (s)
Koordinaadi arvutamine ühtlaselt muutuval liikumisel (liikumisvõrrand):
kus = (x; y; z) – lõpp-punkti koordinaatvektor (m), = (X0; Y0, Z0) – alguspunkti koordinaatvektor (m); = (V0x; V0y, V0z) – algkiirus (m/s), = (Ax; Ay, Az) – kiirendus (m/s2); t – ajahetk (s)
Pöördenurk:
kus φ – pöördenurk (rad), l – kaarepikkus (m), r – ringjoone raadius (m)
Nurkkiirus:
kus ω – nurkkiirus (rad/s, mõnikord ka s-1), φ – pöördenurk (rad), Δt – ajavahemik (s); f – pöörlemissagedus (s-1 ka Hz); T – pöörlemisperiood (s)
Joonkiirus:
v – keha joonkiirus (m/s), ω – keha nurkkiirus (rad/s), r – trajektoori raadius (m)
Kesktõmbekiirendus:
kus ak – kesktõmbekiirendus (m/s2), v – keha joonkiirus (m/s), ω – keha nurkkiirus (rad/s), r – trajektoori raadius (m)
Pöörlemisperiood. Pöörlemissagedus:
kus f – pöörlemissagedus (Hz = s-1), T – pöörlemisperiood (s)