Kliimanäitajad muutuvad pika perioodi jooksul, tekivad lainetused andmete graafikutel. Mõõtmised näitavad atmosfääris leiduvate gaaside sisalduse tõusu, räägitakse kliima soojenemisest inimtegevuse mõjul. Eriti on suurenenud CO2 ja CH4, N2 ehk kasvuhoonegaaside sisaldus, mida seostatakse inimeste tegevusega. Kasvuhooneefekt tähendab seda, et nimetatud gaasid , mis paiknevad atmosfääris, lasevad läbi lühilainelist päikesekiirgust kuid ei lase pikalainelist kiirgust maailmaruumi hajuda.

Kasvuhooneefekt

Mõõdukas kasvuhooneefekt on vajalik elamistingimuste säilitamiseks Maal, kuid kui kogu maakera temperatuur tõuseb, siis sellel on inimeste asustusele väga tugev mõju. Liustikud sulaksid, sademete hulk suureneks, üle ujutatakse suured alad, sest maailmamere tase tõuseb veel lisaks ka soojuspaisumisele. Kui kõik liustikud sulaksid, siis oleks Eesti peaaegu tervenisti vee all:

Eestis on talved muutunud pehmemaks ja sademeid on rohkem. Kas see on globaalne ehk üleilmne soojenemine, pole üheselt selge. Kliima soojenemisest annavad märku liustikud.