Loodusteadusliku meetodi põhimõisted
Hüpotees on teaduslikult sõnastatud oletus kahe või enama loodusnähtuse omavahelise seose kohta, mille paikapidavust hakatakse uute sihipäraste vaatluste ja/või katsetega kontrollima.
Vaatluste ja katsete käigus kogutud matemaatilisel kujul väljendatavat informatsiooni (vaatlus- ja mõõtmistulemusi) nimetatakse andmeteks. Kogutud andmeid töödeldes (analüüsides) võrreldakse saadud tulemusi ennustustega.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Häälikute pikkused
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Tutvus keemiaga
Kirjalik lahutamine
Õpime tähti. F-täht
Õpime tähti. Ü-täht
Väike protsendiamps
Õpime tähti. Ä-täht.
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Lahused
Ioonid
Tundetarkus lastele. VIHA
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Seaduspärasus on kvalitatiivne, vaatluste ja katsetega kinnitust leidnud hüpotees. Enamasti ei nõua sõnastatud seaduspärasus mõõdetavust vaid rõhutab ainult loodusnähtuse erijooni.
Loodusseadus on loodusnähtuste kohta kehtiv kvantitatiivne ehk mõõdetav ja arvuliselt – matemaatiliste valemite ja/või võrranditega – väljendatav üldistus.
Postulaat on seni mitte kasutuses olnud lähte-eeldus, mis on kooskõlas vaatlusandmetega, kuid mida olemasolevate teadmiste põhjal ei ole võimalik matemaatiliselt või muud moodi tõestada ning millele tuginedes ehitatakse üles uus teooria. Teooria saab lõpliku tunnustuse, kui sellest lähtunud ennustused on saanud piisavalt eksperimentaalsete faktidega tõestatud.
Eksperimentaalne fakt on selline vaatlus- või katsetulemus, mida on saadud korduvalt erinevate uurijate poolt erinevates tingimustes ja paikades üle maailma.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!