NOODIKIRI

Muusika üleskirjutamiseks kasutatakse muusikalist märgisüsteemi, mida nimetatakse noodikirjaks.

Noodikirja põhielemendid on noodijoonestik, noodivõtmed ja noodid.

Nootide ülesmärkimiseks e noteerimiseks kasutatakse noodijoonestikku.

Esimene noodijoon tuli kasutusele X sajandil. See oli punane ja määras kindlaks FA- noodi.
XI sajandil jõuti nelja noodijooneni, mis olid värvilised.

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Tänapäeval kasutusel olev noodijoonestik võeti kasutusele XIV sajandil. See koosneb viiest joonest ja nende vahel olevast neljast joonevahest. Nii jooni kui vahesid loendatakse alt üles.

Asukohast sõltuvalt võivad noodid asetseda joonestikul vastavalt (vt allolevat noodinäidet):

näide nr.1 – joonel (1.joonel)
näide nr.2 – vahes (2.vahes)
näide nr.3 – alumise e 1. joone all
näide nr.4 – ülemise e 5. joone kohal

See artikkel on retsenseerimata.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!

Õpikud

Vaata kõiki õpikuid

NOODIKIRI

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid

Funktsioonid ja nende graafikud

Õpime tähti. S-täht

Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded

Ratsionaalavaldised

I ja J-i õigekiri

Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained

Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid

Algebralised murrud

Растворы

VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks

Peastarvutamine eelkoolile

Häälikute pikkused

Õpikud