Üle poole miljardi aasta tagasi oli suur osa pragusest Eesti maismaast kaetud merega, kus elas arvukalt mitmesuguseid organisme. Põlevkivi tekkis nende organismide jäänuste lagunemisel miljonite aastate jooksul. Põlevkivikihid on maapõues vaheldumisi lubjakivikihtidega. Kihid moodustavad lademe. Kõige paksemad põlevkivilademed on Kohtla-Järve ümbruses, kus lade on umbes 3 m paksune. Põlevkivi on pruunika värvusega ja üle poole tema koostisest on mineraalained, millest tekib põlemisel palju põlevkivituhka.  Tänapäeval kasutatakse põlevkivi peamiselt kütusena elektrijaamades.  Põlevkivist on valmistatud kütteõli, bensiini, puidu immutusõli, parkaineid, liime, katusekatte materjale, majapidamisgaasi jm. Põlevkivituhast saab tsementi. Nüüdisajal on paljude põlevkivisaaduste tootmine lõpetatud, sest põlevkivi ei teki juurde  ja seda tuleb kasutada säästlikult.

Põlevkivi