Pööriselektriväli. Elektromotoorjõud
Elektrivälja jõujooned on mõttelised jooned, mille igas punktis on elektrivälja tugevus suunatud pikki selle joone puutujat. Laengute poolt tekitatava välja jõujooned algavad positiivsel laengul ning lõppevad negatiivsel. Elektromagnetilise induktsiooni elektriväli erineb laengute poolt tekitatud elektriväljast selle poolest, et tema jõujooned on kinnised kõverad – sellist välja nimetatakse pööriselektriväljaks
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Funktsioonid ja nende graafikud
Õpime tähti. S-täht
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Ratsionaalavaldised
I ja J-i õigekiri
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Algebralised murrud
Растворы
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Peastarvutamine eelkoolile
Häälikute pikkused
Kuna indutseeritud elektrivälja jõujoontel pole algust ega lõppu see tähendab pole eelistatud punkte, ei saa me kõnelda pööriselektrivälja potentsiaalide vahest (pingest), vaid rääkida tuleks hoopis elektromotoorjõust.
Kui pinge iseloomustab tööd, mida teevad laengu ümberpaigutamiseks elektrivälja kulonilised jõud, siis elektromotoorjõud on suurus, mis iseloomustab mitteelektriliste ehk kõrvaljõudude jõudude poolt laengu ümber paigutamisel tehtavat tööd.
kus ε – elektromotoorjõud, Akj – kõrvaljõudude poolt tehtav töö ning q – ümber paigutatud laengu suurus.
Elektromotoorjõudu mõõdetakse pingega samades ühikutes – voltides (1V)
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
