Rahvastik paikneb maakeral väga ebaühtlaselt, asustamata on u 15% maismaast, samas pool rahvastikust elab vaid 5% maismaast. Keskmine rahvastikutihedus oli 2011.a. 47 in/km2 .

Rahvastiku tihedus

90% rahvastikust elab põhjapoolkeral, kus 39% poolkera pindalast on maismaa. Lõunapoolkeral on 19% poolkera pindalast maismaa:

Rahvastiku tihedust mõjutavad elamistingimused: viljakas pinnas, joogivesi, ühendusteed, soe kliima. Seda mõjutavad tegurid on veel ajaloolised, majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed.

Looduslikud tingimused:

Inimtegurid:

Looduslike tingimuste poolest on kõige soodsamad alad lähistroopika ja parasvööde:

ebasoodsaimad aga polaaralad:

kõrbed:

sood ja kõrgmäestiku alad:

Üle 80% maakera rahvastikust elab madalikel või tasandikel, nt Suur Hiina tasandik: ChinaGeography.png, mis moodustab 4% territooriumist, kus elab enamus rahvast. Põllumajanduseks sobivad suurte jõgede orud, nt Niilus, Indus, Ganges:

Gangese jõe teekond

riisikasvatuse aladel elab 200 in/km2 ja kohati isegi 1500-2000 inimest km2.

Riisikasvatuse alad

Selline asustustihedus on võrreldav Eesti linnade elanike arvuga pindalaühiku kohta. Üle poole maakera rahvastikust elab kuni 200 km kaugusel merest (toidu ja transpordi jaoks oluline). Suurima rahvaarvuga riigid on Hiina 1355 miljonit ja India 1241 miljonit inimest, USA 313 miljonit, Manhattan on üks tihedamini asustatud piirkondi USA-s:

Arvatavalt suurima juurdekasvuga riigid on aastaks 2050 India ja Nigeeria. Rahvastik paikneb ümber maalt linna, ääremaadelt keskustesse, see on migratsioon.

Vaata ka: Riigid rahvaarvu järgi