Rahvusvahelised ehk hargmaised firmad on sellised ettevõtted, mis tegutsevad kahes või rohkemas riigis. Nt Coca-Cola Company on paljude tütarettevõtetega maailmas laiali, kuid peakorter on korporatsioonil USA-s.

Coca-Cola joogiautomaat

Rahvusvaheliste firmade arenguetapid

Esimene rahvusvaheline firma oli 1600.a. asutatud Hollandi Ida-India Kompanii. See tegeles kauplemise ja kaubavedudega üle maailma kõigis Hollandi asumaades, sel firmal oli riigi tunnustega poliitiline võim väga suurel maa-alal Kagu-Aasias, Lõuna-Aafrikas, Hea Lootuse neemest Magalhaesi väinani. Esimese põlvkonna rahvusvahelised firmad tegelesid ülemeremaadest saaduste kokkuostuga ja nende turustamisega Euroopas.

Kaubavedude kaart

Teine põlvkond tekkis 19.sajandil, maavarade kaevandamine, põllumajandussaaduste tootmine ühel maal ja toodangu turustamine mujal. Nt Royal Dutch Shell naftakompanii Hollandis, 1907 aastal. Sajandi lõpuks oli hargmaiseid firmasid umbes 300.

Shelli embleem

Shelli bensiinijaam

Kolmas etapp algas 20.sajandi teisel poolel, siis muutusid hargmaised firmad massilisteks, 1970.a. oli neid 7000, aga 21.sajandi alguses juba 60 000. Kiire areng sai toimuda tehnilise progressi tõttu. Tootmisprotsessid jagatakse riikide vahel, teenindus viiakse ööpäevaringseks erinevates maailmajagudes paiknevate kontorite tõttu. Tootmine viiakse odavama tööjõuga piirkondadesse, näiteks õmblemine Indiasse:

Neljas etapp hakkas kujunema pärast 1980.a. seose infotehnoloogia, side ja mikroelektroonika, ravimitööstuse ja panganduse arenguga.

Rahvusvaheliste firmade paiknemine

Rahvusvahelised firmad ühinevad omavahel, selleks et saavutada majanduslikku edu ja ülekaalu maailmas. Nt 2013.a. American Airlines ja US Airways moodustasid maailma suurima lennufirma. Globaalsed firmad on Coca-Cola ja IBM, Google, kes püüavad saavutada oma toodete ja teenuste müüki üle maailma. Need firmad kontrollivad maailma teadus- ja arendustegevust oma valdkonnas. Farmaatsiatööstuses on juhtpositsioonil arenenud riigid (USA, Šveits, Prantsusmaa):

kuid terasetootmises hoopis Aasias suurfirmad:

Rahvusvaheliste firmade jaoks on huvipakkuvad Aasia riigid, kus on suur rahvaarv ja kiire majanduskasv, seega odav tööjõud ja suur turg. Tänapäeval soodustatakse väliskapitali, rahvusvaheliste firmade tulekut riikidesse maksupoliitika kaudu.

Rahvusvaheliste firmade eelised: majanduse arengu tõus, kohalikud ettevõtted kaastakse maailmamajandusse, tuleb väliskapitali juurde, tekivad uued töökohad, teenidus- ja tootmiskultuur tõuseb, töötajate haridustase pareneb.

Rahvusvaheliste firmade puudused: tekitavad ebavõrdsust elanike sissetulekutesse, kehtestatakse monopoolsed hinnad, palgad võivad langeda, sekkumine poliitikasse, võivad tehased maha jätta, liikuda teise riiki, kasum läheb päritolumaale, töötajate kaitse pole tagatud, seadusi ei täideta.