Reaktiivliikumine
Reaktiivliikumiseks nimetatakse füüsikas ja tehnikas sellist liikumist, mida põhjustab kehast eemale lendav (keha)osa, milleks on enamasti kehast suure kiirusega väljuvad gaasid.
Tüüpiliseks reaktiivliikumiseks on raketi liikumine.
Rakett ja sellest välja paiskuvad gaasid mõjutavad teineteist. Vastavalt liikumishulga (impulsi) jäävuse seadusele on suletud süsteemis impulsside vektorsumma jääv. Kui enne raketi starti võrdus paigal seisvate raketi kui ka kütuse liikumishulkade summa nulliga, peab see võrduma nulliga ka raketi töötamise ajal.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
Väike protsendiamps
Jäätmed pole kõigest prügi
Lahutamine 20 piires
Harjutamine teeb meistriks: kuhu käib koma?
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Aatomid ja molekulid
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Minu keel, minu maailm. Minu keha ja tervis
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Geomeetria
Õpime tähti. E-täht
Seega:
kus M – raketi mass, 
– raketi kiirus, m – välja voolanud gaaside mass, 
– gaaside voolukiirus.
Võttes arvesse, et raketi kiirus ja gaaside kiirus on vastassuunalised, saame raketi kiiruse mooduli jaoks valemi:
Valem on kasutatav olukorras, kus raketi mass muutub tema töötamise ajal suhteliselt vähe.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
