Reaktiivliikumiseks nimetatakse füüsikas ja teh­ni­kas sellist liikumist, mida põhjustab kehast eemale lendav (keha)osa, milleks on enamasti kehast suu­re kiirusega väljuvad gaasid.

Tüüpiliseks reaktiivliikumiseks on raketi liikumine.

Rakett ja sellest välja paiskuvad gaasid mõjutavad teineteist. Vastavalt liikumishulga (impulsi) jää­vu­se seadusele on suletud süsteemis impulsside vektorsumma jääv. Kui enne raketi starti võrdus paigal seisvate raketi kui ka kütuse liikumishulkade summa nulliga, peab see võrduma nulliga ka raketi töötamise ajal.

Seega:

kus M – raketi mass, – raketi kiirus, m – välja voolanud gaaside mass, – gaa­si­de voolukiirus.

Võttes arvesse, et raketi kiirus ja gaaside kiirus on vastas­suu­nalised, saame raketi kiiruse mooduli jaoks valemi:

Valem on kasutatav olukorras, kus raketi mass muutub tema töötamise ajal suh­teliselt vähe.