Reaktiivliikumine
Reaktiivliikumiseks nimetatakse füüsikas ja tehnikas sellist liikumist, mida põhjustab kehast eemale lendav (keha)osa, milleks on enamasti kehast suure kiirusega väljuvad gaasid.
Tüüpiliseks reaktiivliikumiseks on raketi liikumine.
Rakett ja sellest välja paiskuvad gaasid mõjutavad teineteist. Vastavalt liikumishulga (impulsi) jäävuse seadusele on suletud süsteemis impulsside vektorsumma jääv. Kui enne raketi starti võrdus paigal seisvate raketi kui ka kütuse liikumishulkade summa nulliga, peab see võrduma nulliga ka raketi töötamise ajal.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. I-täht
Õpime tähti. F-täht
Numbrilised seosed
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
KEISRI UUED RÕIVAD. Muinasjutt kuulamiseks
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Kell ja kellaaeg
Õpime tähti. Š-täht
Tundetarkus lastele. HIRM
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Oksüdatsiooniaste
xy-koordinaatsüsteem
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Seega:
kus M – raketi mass, 
– raketi kiirus, m – välja voolanud gaaside mass, 
– gaaside voolukiirus.
Võttes arvesse, et raketi kiirus ja gaaside kiirus on vastassuunalised, saame raketi kiiruse mooduli jaoks valemi:
Valem on kasutatav olukorras, kus raketi mass muutub tema töötamise ajal suhteliselt vähe.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
