Liikumine ja vastastikmõju. Jõud
Kui kehale ei mõju teised kehad, siis seisab see keha paigal. Keha kiirus muutub, kui seda keha mõjutab mõni teine keha. Seejuures tuleb tähele panna, et kehade vahelise mõju tulemusena muutub mõlema keha kiirus, samas suurema massiga keha kiirus muutub vastastikmõju tulemusel vähem kui väiksema massiga kehal.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Aatomid ja molekulid
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Õpime tähti. J-täht
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
I ja J-i õigekiri
Ионы
Растворы
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Знакомство с химией
Tundetarkus lastele. RÕÕM
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Liitmine 10 piires
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale, nimetatakse jõuks.
Jõu mõõtühikuks on njuuton (1N). Jõul, nagu kiiruselgi, on lisaks suurusele alati ka kindel suund, seepärast kujutatakse joonistel jõudu vektoriga (noolekesega).
Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad on suuruselt võrdsed, aga suunalt vastupidised.
Seega võime ütelda, et keha kiirus muutub, kui sellele kehale mõjub jõud – mida suurem see jõud on, seda rohkem keha liikumisolek muutub; mida suurem on keha mass, seda vähem muutub sama jõu tulemusena keha liikumisolek.
Newtoni II seadus
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
