Liikumine ja vastastikmõju. Jõud
Kui kehale ei mõju teised kehad, siis seisab see keha paigal. Keha kiirus muutub, kui seda keha mõjutab mõni teine keha. Seejuures tuleb tähele panna, et kehade vahelise mõju tulemusena muutub mõlema keha kiirus, samas suurema massiga keha kiirus muutub vastastikmõju tulemusel vähem kui väiksema massiga kehal.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. J-täht
Tundetarkus lastele. VIHA
Harjutamine teeb meistriks: kuhu käib koma?
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Funktsioonide graafikud
Kirjalik lahutamine
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Lahutamine 20 piires
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Õpime tähti. M-täht
KEISRI UUED RÕIVAD. Muinasjutt kuulamiseks
Õpime tähti. A-täht
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale, nimetatakse jõuks.
Jõu mõõtühikuks on njuuton (1N). Jõul, nagu kiiruselgi, on lisaks suurusele alati ka kindel suund, seepärast kujutatakse joonistel jõudu vektoriga (noolekesega).
Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad on suuruselt võrdsed, aga suunalt vastupidised.
Seega võime ütelda, et keha kiirus muutub, kui sellele kehale mõjub jõud – mida suurem see jõud on, seda rohkem keha liikumisolek muutub; mida suurem on keha mass, seda vähem muutub sama jõu tulemusena keha liikumisolek.
Newtoni II seadus
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
