Loodusteadusliku meetodi põhimõisted
Hüpotees on teaduslikult sõnastatud oletus kahe või enama loodusnähtuse omavahelise seose kohta, mille paikapidavust hakatakse uute sihipäraste vaatluste ja/või katsetega kontrollima.
Vaatluste ja katsete käigus kogutud matemaatilisel kujul väljendatavat informatsiooni (vaatlus- ja mõõtmistulemusi) nimetatakse andmeteks. Kogutud andmeid töödeldes (analüüsides) võrreldakse saadud tulemusi ennustustega.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. T-täht
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Oksüdatsiooniaste
Minu keel, minu maailm. Minu ühiskond
Õpime värve!
NUPUTAME KOOS! Munadepühad
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Täis- ja kaashäälikuühend
Rahvakalender lastele: VOLBRIPÄEV
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Numbrilised seosed
Kirjeldav statistika
Seaduspärasus on kvalitatiivne, vaatluste ja katsetega kinnitust leidnud hüpotees. Enamasti ei nõua sõnastatud seaduspärasus mõõdetavust vaid rõhutab ainult loodusnähtuse erijooni.
Loodusseadus on loodusnähtuste kohta kehtiv kvantitatiivne ehk mõõdetav ja arvuliselt – matemaatiliste valemite ja/või võrranditega – väljendatav üldistus.
Postulaat on seni mitte kasutuses olnud lähte-eeldus, mis on kooskõlas vaatlusandmetega, kuid mida olemasolevate teadmiste põhjal ei ole võimalik matemaatiliselt või muud moodi tõestada ning millele tuginedes ehitatakse üles uus teooria. Teooria saab lõpliku tunnustuse, kui sellest lähtunud ennustused on saanud piisavalt eksperimentaalsete faktidega tõestatud.
Eksperimentaalne fakt on selline vaatlus- või katsetulemus, mida on saadud korduvalt erinevate uurijate poolt erinevates tingimustes ja paikades üle maailma.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
