EESTI AJALUGU

3. klass > Loodus- ja inimeseõpetus > 1. poolaasta
  • Rahvuslik ärkamine

Eesti ajaloos on aeg, mida nimetatakse rahvuslikuks ärkamiseks.

Üle 150 aasta tagasi tekkis siinsetel haritud inimestel mõte, et ka eestlased võiks olla omaette rahvas. Ärgati rõhumisest ja hakati mõtlema iseolemisele. Enne seda peeti ennast mõisnike teenijateks. Eesti rahva ühtekuuluvustunnet väljendasid eriti hästi laulupeod.

Kõige rohkem aitas ärkamisajale kaasa talupoegadele antav kohustuslik algharidus. Peamiselt õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist.

Ärksamad talupojad leidsid raha ja saatsid oma pojad raha eest linnakooli ja sealt ülikooli. Mõned haritud mehed hakkasid välja andma esimesi eestikeelseid ajalehti.

Ajalehtedes oli sõnum, mis avas tavalise talumehe silmad. Sellised sõnumid andsid edasi mõtteid, mis viisid Eesti Vabariigi loomiseni.

Kirjutati üles rahvajutte ja nende põhjal sündis eesti rahva eepos ,,Kalevipoeg”.

  • Talu

Aastasadu elasid eestlased rehemajades, millel polnud korstnaid.

Külad, kus elasid talupojad ei olnud suured. Majad olid tavaliselt ehitatud lähestikku.

Majad ehitati kohapeal leiduvast materjalist:
puust, kivist ja savist. Katus kaeti õlgedega. Õlgedega kaeti ka maja muld- või savipõrand. Enamasti oli talupoja majas 1 ruum. Klaasaknaid talupoegadel ei olnud.

Maja oli jagatud kolmeks:

  1. Keskel rehetuba, milles oli suur reheahi. Rehetoas elati talvel, kuna see oli ainuke soe ruum.
  2. Ühelpool rehealune: Rehealuses peksti reht, töödeldi lina ja tehti muid vajalikke töid. Talvel toodi rehealusesse ka loomad. Rehealune täitis talli ülesannet, kus hoiti hobust (hobuseid). Rehealuse põrand oli samuti savist nagu rehetoalgi. Suvel kasutati rehealust söögi- ja tööruumina, siin hoiti põllutööriistu ja veokeid. Suur (70-80 m²) ruum oli sobivaks peopaigaks.
  3. Teisel pool kambrid (toad).

Mööblit oli napilt. Laud, mõned pingid, rõivakirst ja voodi- see oligi kõik. Toole võis näha vaid jõukamates peredes.
Talupoja rõivad olid valmistatud kas linasest või villasest kangast. Nööpe riideesemetel ei olnud, neid asendasid sidumispaelad või naistel sõled. Ei olnud ka taskuid, seepärast pandi esemed, mida taheti kaasas kanda, kukrusse, mis riputati vööle.

Suure osa eluks vajaliku valmistasid külaelanikud ise. Kaupmeestelt osteti ainult rauda ja soola. Raha talurahval ei olnud. Kauba eest maksti vilja või teiste põllumajandussaadustega.

Talupoja toit oli väga lihtne ja ega seda palju olnudki. Põhitoiduks oli leib, keedeti ka putru. Liha söödi harva, sest sedaoli vähe. Joodi enamasti kalja või õlut. Piima joodi vähe, sest seda ei saanud kaua hoida. Rannikukülades oli peamine toit kala. Ainsad maitseained mida talurahvas endale lubada võis olid: sool, sibul ja küüslauk.

Taluhoonete juurde kuulus hulk abihooneid: laut, saun sepikoda ja suveköök.

 

Enesekontrolliks:

  1. Rehielamu 2