EESTI LOODUSVARAD

6. klass > Loodusõpetus > 2. poolaasta

Maa ise on loodusvara ning maad vajatakse põllumaaks, tootmise korraldamiseks, lao- ja parkimisplatsideks, lennuväljade ja sadamate rajamiseks, prügilateks, teedeks, puhkealadeks jne. Paljude loodusvarade üle peetakse riiklikku arvestust ning ka eramaa omanikud ei tohi loodusvaradega ümber käia nii nagu ise tahavad. Loodusvarade kasutamist kontrollitakse ja maksutatakse. Keskkonnatasu tuleb maksta näiteks metsaraie, maavarade kaevandamise, veekasutuse, kalapüügi ja jahipidamise eest.

 

Eesti asustus

Eesti pindala on 45 227 ruutkilomeetrit ning siin elab 1,3 miljonit inimest. Iga elaniku kohta on Eestis 35 000 ruutkilomeetrit. Üks kolmandik Eesti elanikkonnast on koondunud Tallinna ja selle ümbrusse. Kui asustus paikneks ühtlasemalt, võimaldaks see siinseid loodusvarasid paremini kasutada. Selge on see, et häid põllumaid kõigile ei jagu ja kohtades, kus põlluharimine ennast ära ei tasu, on endiste põllu-ja karjamaade asemele  kasvanud metsad ja võsad.

 

Eesti rahvastiku tiheduse kaart (2011)

Eesti rahvastiku tiheduse kaart (2011)

Mets

Mets on üks Eesti olulisemaid loodusvarasid ning vahel nimetatakse seda ka roheliseks kullaks. Metsast saadakse puitu, mida kasutatakse kütteks, ehituses, paberi- ja mööblitööstuse toorainena ning ka mitmel muul moel. Puitu ja puidutooteid müüakse välismaale. Lisaks on saadakse metsast marju, seeni, ravimtaimi ning käiakse jahil ja vaba aega veetmas. Puude kasvamine võtab väga palju aega, kuid metsa uuenemisele saav noori puid istutades kaasa aidata. Metsa ei tohiks aasta jooksul maha raiuda rohkem, kui seda juurde kasvab. Eestis on viimasel ajal metsa väga palju langetatud, mistõttu on vanu looduslikke metsi vähe säilinud. Elupaikade hävimise tõttu on muutunud paljud liigis haruldaseks ning on võetud kaitse alla.

 

Vesi

Umbes kolmveerand Maa pinnast on kaetud veega. Vaatamata sellele leidub maailmas riike, kus ei jätku joogivett. Eestis sajab aastas keskmiselt umbes 600 mm ning suur osa sademeveest voolab ojadesse ja jõgedesse ning osa talletatakse soodes. Kõige enam tarbivad Eestis vett kodumajapidamised ja soojuselektrijaamad. Väiksemates asulates kasutatakse põhjavee ülemisi kihte ning saadakse vett otse kaevust. Suuremad asulad kasutavad põhjavee sügavamaid kihte. Ülemiste järve suunatakse paljud Põhja-Eesti jõed ja sealt saab Tallinn oma joogivee.