ELUTINGIMUSED LINNAS

6. klass > Loodusõpetus > 1. poolaasta > 6. klass > Loodusõpetus > 2. poolaasta

Suurema osa linnast moodustavad majad, tänavad ja haljasalad ning sealsed alad sobivad elukeskkonnaks vaid taimedele ja loomadele, kes taluvad inimese lähedust. Samas on linnades asuvates rohelistes aedades, parkides, veekogude juures ja kalmistutel rikkalikuma elustikuga. Linnas leiduvad elupaigad on enamasti väikesed ning elukooslused inimtegevuse tõttu ebapüsivad. Kuna inimene pidevalt muudab linnas midagi, siis muutuvad ka elutingimused ning paljud organismid ei suuda nendega kohaneda.

Linn on inimese poolt kujundatud kooslus ehk tehiskooslus ning ei saa eksisteerida ilma teiste kooslusteta. Näiteks saadakse inimeste, autode ja tehaste poolt tarbitav hapnik metsadest, järvedest, soodest ja merelt. Samuti tuuakse toit põldudelt, küttepuud metsast ning prügi veetakse linnast välja. Linnas tekkiv süsihappegaas liigub ka muudele aladele.

Kuna linnades kasutatakse majade ja teede ehitamisel soojust hästi talletavaid materjale, tekivad linnade kohale nn soojussaare, mistõttu on linnades õhutemperatuur kõrgem kui ümbritsevatel aladel. Seega saabub linnadesse kevad varem ja suvel areneb loodus kiirimini.

Linnas on õhk saastatud, kuna autod, katlamajade ja tehaste korstnad paiskavad õhku saasteaineid. Saastatud õhk sisaldab tahma- ja tolmuosakesi ning kahjulikke gaase ning tuulega jõuab see ka linnast välja teistele aladele. Sademetega sajavad saasteained maha ja halvendavad muldade omadusi. Samuti soodustavad tahamaosakesed udu teket ning udu ja suitsu segunemisel võib tekkida tervisele kahjulik sudu.

Taimedele on linnas väga vähe kasvuruumi ning samuti on vett vähe, kuna vihmavesi juhitakse torustikku. Muld on linnas enamasti segamini pööratud ja liiga tihedaks tallatud.  Seal, kus on aga vähe taimi, on ka vähe loomi. Samas on parkides, aedades ja haljasaladel taimedele loodud soodsad elutingimused ning sellistel aladel elutseb ka rohkem loomi.