Haldusjaotus Eestis

9. klass > Geograafia > 2. poolaasta

Eesti ala on valitsemise ehk halduse jaoks jagatud maakondadeks, neid on 15, mida juhivad maavanemad, kelle määrab ametisse valitsus. Maakonnad jagunevad valdadeks ja linnadeks, need moodustavad omavalitsustasandi.

Kuidas on kujunenud Eesti maakonnad? Henriku Liivimaa kroonika räägib 13. sajandil olnud kaheksast suurest ja kuuest väiksest maakonnast.

Eesti 13 sajandi alguses

Praeguseks on maakondade piirid muutnud tolle ajaga võrreldes. Enne II MS oli Eestis 11 maakonda:

haldusjaotus 1939

Alates 1960.a. oli 15 maakonda ehk rajooni:

Haldusjaotus 1962 pärast maarajoonide reorganiseerimist

Praegu pole enam Petseri maakonda, see ala ühendati Venemaaga.

Vallad ja linnad. 2013.a. kuulus 14 linna valdade koosseisu ja 47 oli omavalitsuslikud.

Maakondade ja valdade kaart:

maakonnad

Vallasisesed linnad tekkisid linna ja valla ühinemisega. Vallad tekkisid 19.sajandil, siis oli neid umbes 1000. Siis koondasid need ühe mõisa piires elavaid talupoegi. Vallad, mis pole nende sees olevate linnade ühinenud, nimetatakse rõngasvaldadeks. Valdade arv ja nende piirid muutuvad ajas, ühel ajal valdade ühendamist nimetatakse haldusreformiks. Sellega alustati 1991.a., siis said maakonnad ja vallad oma praegused õigused ja funktsioonid. Pisivallad on Ruhnu ja Piirissaare, mõlemad 50 elanikuga. Suurim vald on Viimsi, 18 900 elanikku. Rohkem kui 10 000 elanikku elab Rae, Harku, Jõhvi, Saue vallas.

 

Eesti maakondade rahvastiku jaotus

wikipedia.org

wikipedia.org

 

MÄNGUD:

Eesti maakonnad

Eesti maakonnad ja maakonnakeskused

Eesti maakonnad 13. sajandi alguses

Näita lisainfot
Lisainfo:
Peida lisainfo