ILUAED

6. klass > Loodusõpetus > 1. poolaasta

Sadakond aastat tagasi kasvatati aedades ilutaimedena tokkroose, pojenge, mürgist käokinga ja murtudsüdameid. Samuti oli aedades oma koht sirelil, toomingal ja ebajasmiinil. Tänapäeval koosneb iluaed tavaliselt üksikutest ilupuudest-ja põõsastest, muruplatsidest, teedest, sibullillede, püsikute ning ühe-ja kaheaastaste lillede gruppidest. Samuti on rajatud aedadesse tiike, lehtlaid, mitmesuguseid ehitisi ja kiviktaimlaid. Samuti võib aedadesse istutada looduses kasvavaid taimi, mis ei ole looduskaitse all.

 

Ilupuud-ja põõsad

Ilupuude-ja põõsastena kasvatatakse enamasti looduslike puude ja põõsaste väiksekasvulisi liike.Hekkideks kutsutakse põõsaliike, mis taluvad hästi pügamist, aedades on populaarsed näiteks tuhkpuuhekid. Jaapanis on populaarsed madalsse potti istutatavad puud ja põõsad, mis jäävadki väikeseks.

 

Suvelilled

Suvikud ehk üheaastased taimed on taimed, mida tuleb igal aastal uuesti seemnetest külvata. Levinud suvelilled on näiteks petuuniad ja peiulilled. Kaheaastastastel taimedel on õisi näha alles teisel kasvuaastal ning sellistest taimedest kasvatatakse peamiselt võõrasemasid.

 

Püsikud

Püsik ehk mitmeaastane taim on taim, mille maa-alune osa elab talve üle ja tärkab igal kevadel uuesti. Püsikute maapealne osa sügiseti sureb, kuid maa-alustest osadest tekib igal kevadel maapealne osa uuesti. Suvikutega võrreldes on püsikute õitseaeg lühike. Püsikute eriliigiks on sibullilled, mis koguvad oma sibulasse kasvuajal toitaineid, mille arvel nad suudavad kevadel varakult tärgata. Püsikud on näiteks iirised ja sibulillede hulka kuuluvad tulbid, nartsissi, lumikellukesed ja krookused.