Impulsimoment

10. klass > Füüsika > 2. Mehaanika

Keha rigjoonelise liikumise korral kasutatakse keha liikumisoleku kirjeldamiseks lisaks keha liikumshulgale (p=mv) ka tema impulsimomenti.

Kui keha, mille mass on m liigub jääva joonkiirusega v mööda ringjoont, mille raadius on r, siis tema impulssmoment avaldub:

230

kus L – keha impulsimoment, p – keha liikumishulk, r – trajektoori kõverusraadius.

Keha impulsimomendi ühikuks on 1 kg⋅m2⋅s-1

Kui keha liigub mööda rigjoont ühtlase kiirusega, on tema liikumishulk:

231

kus p – keha liikumishulk, m – keha mass ja v – keha kiirus

Ringliikumise kirjeldamiseks kasutati nii nurkkiirust 139 kui ka joonkiirust v:

232

kus ω – nurkkiirus; 237– raadiuse pöördenurga muutus; Δt – muutumiseks kulunud aeg; v – joonkiirus; r – trajektoori kõverusraadius

Seega saame impulsimomendi avaldada kas:

233

või

234

NB! Sarnaselt jõumomendiga loetakse vastupäeva pöörlemise impulsimoment positiivseks ning päripäeva pöörlemise impulsimoment negatiivseks.

Kui telg, mille ümber toimub ringliikumine, asub keha sees, nimetatakse liikumist pöörlemiseks ning vastavat impulsimomenti nimetatakse pöörlemishulgaks.

Kui telg, mille ümber toimub ringliikumine, asub väljaspool keha, nimetatakse liikumist tiirlemiseks ning vastavat impulsimomenti nimetatakse tiirlemishulgaks.