INIMESE PÕLVNEMINE

4. klass > Loodusõpetus > 2. poolaasta

Uurijad on leidnud väljakaevamiste käigus ammustel aegadel elanud inimeste ja ahvide luid ning teadlased oskavad kindlaks teha luude vanust. Luude järgi võib öelda, et ammustel aegadel elanud ahvid ja inimesed erinevad praegustest. On avastatud, et inimesel ja tänapäeva ahvidel on ühised eellased olnud. Samuti näitavad luuleiud, et tänapäeva imetajate eellased olid pika koonu ja sabaga karihiire moodi loomad.

22

 

Neandertallased

Tänapäeva inimese eellastega samal ajal (umbes 120 000-30 000.a. Tagasi) elasid Maal ka neandertallased, kelle ajumaht oli tänapäeva inimese omast isegi suurem. Nad olid umbes 160-170 cm pikad ja elasid lihtsates elamustes. Nad oskasid teha tuld, valmistada tööriistu, tegelesid mammutite küttimisega ning matsid oma surnuid. Nad surid välja.

 

Muutused inimese arengu jooksul

Inimeste eellased olid küürus ja liikusid neljal jalal. Aja jooksul muutus kehaasend püstisemaks ning hakati liikuma kahel jalal. Seejärel hakati käes hoidma ka tööriistu, kuna kaks kätt olid kahel jalal liikudes vabaks jäänud. Järk-järgult suurenes ka peaaju, mistõttu tõusis ka õppimisvõime. Inimesel on kõrgelt arenenud õppimisvõime ja ta mõtleb sõnade abil ning kasutab neid kirjutades ja rääkides. Kõik loomad on õppimisvõimelised ja paljud neist suudavad algeliselt mõelda.

 

Inimese põlvnemine

youtube_video