JÕU LIIGID

7. klass > Loodusõpetus > 1. poolaasta

17.saj. leidis Inglise füüsik Isaac Newton, et Maal on külgetõmbejõud, mis mõjutab kõiki lähedalasuvaid kehasid ning kaks mistahes keha mõjutavad teineteist jõuga ja seda nimetatakse gravitatsioonijõuks. Gravitatsioonijõu suurus sõltub kehade massist ja nende keskpunktide vahelisest kaugusest ning on hästi märgatav, kui vähemalt ühe keha mass on väga suur. Gravitatsioonijõu tõttu tiirlevadki planeedid ümber Päikese.

Gravitatsioon

youtube_video

SIMULATSIOONID:

Raskusjõud

Raskusjõud (tähis Fr ja ühik 1 N) on gravitatsioonijõud, mis mõjub taevakeha poolt temast palju väiksemale kehale. Kuna Maa mass on konstantne ning ka tema raadius (6400m ) eriti ei muutu, sõltub raskusjõud maapinnal peamiselt keha massist:

9

Mida kaugemale minna Maast, seda nõrgemaks muutub raskusjõud. Raskusjõu tegur on Maa erinevates piirkondades erinev jäädes vahemikku 9,787-9,882 N/kg, sest maakera on lapik ja seega on ka Maa raadiused erineva pikkusega. Kui arvutustes pole täpsus väga oluline, võib teguri väärtuseks võtta 10N/kg.

Näidisülesanne. Jõud

Elektrijõud

Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab keha elektrilist olekut. Elektrilised olekud jagunevad positiivseteks(+), negatiivseteks (-) ja neutraalseteks (0). Elektrijõuks nimetatakse laetud kehade vahel mõjuvat jõudu, mis võib olla nii tõukav kui tõmbav. Erinimeliselt laetud kehad tõmbuvad, kuid samanimeliselt laetud tõukuvad. Kui on tegemist kahe neutraalse kehaga, siis ei toimu ei tõukumist ega tõmbumist.

Aatom on aine väikseim osake ning tema ehituses on nii positiivse kui negatiivse laenguga osakesi. Erinevate ained suudavad omandada elektrilaengu just tänu erinimeliste laengutega aatomiosakestele.

Elektrilaenguga ained püüavad kokkupuutel teiste ainetega end maandada ehk lahti saada elektrilaengust, mistõttu inimene saab vahel esemetelt särtsu. Näiteks äikesepilvedes tekib veepiisakade ja jääkristallide põrkumisel laeng ning välk tasakaalustab neid laenguid.

Video äikese tekkimisest:

youtube_video

Elektrivool on laenguga osakeste suunatud liikumine. Suletud elektriring tekitab olukorra, kus toimub pidev laetud osakeste suunatud liikumine ning nii ongi võimalik elektriseadete töötamine nende vooluvõrku lülitamisel.

Välk

youtube_video

 

SIMULATSIOON:

TEST:

  1. Elektrivool

MÄNG: