KEEMILINE REAKTSIOON

7. klass > Loodusõpetus > 2. poolaasta

Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus muutuvad ühed ained teisteks. Näiteks fotosünteesi käigus muudetakse vesi ja süsihappegaas suhkruks ja hapnikuks. Inimese kehas aga lagundatakse energia saamiseks hapniku toimel suhkruid ning eralduvad süsihappegaas ja veeaur.

Enamasti ei leidu üksikuid aatomeid, kuna nad tahavad saavutada püsivamat olekut ja moodutavad seetõttu kergesti molekule. Molekul on püsivam kui üksikud aatomid ning molekulidest tekkinud aine veelgi püsivam.

Reaktsioonivõrrand

Reaktsioonivõrrand näitab reaktsioonis osalevaid aineid, nende koostist ning reaktsiooni käigus tekkivaid aineid. Reaktsiooni suund näidatakse noolega ning reaktsiooni käigus aatomite arv ei muutu. Kui ühel pool noolt on lähteained ehk reageerivad ained, siis teisele poole noolt kirjutatakse tekkivad ained ehk saadused. Kui reaktsiooni saaduste ja lähteainete molekulide arv pole tasakaalus, tuleb see tasakaalustada kordajate abil. Reaktsioonivõrrandite valemites näitab kordaja molekulide arvu reaktsioonis ning indeks aatomite arvu. Mittemolekulaarsetes ainetes väljendab indeks aatomite suhet kristallis.

Näide: Vesiniku reageerimine hapnikuga.
H2+ O2 (Lähteained)→ H2O (saadus)

Kui loeme kokku mõlemal poolel olevad aatomid, siis näeme, et vasakul pool on kaks vesiniku aatomit ja kaks hapniku aatomit, kuid paremal on hapniku aatomeid ühe võrra vähem. Kuna vee molekulis ei saa hapniku järgi panna indeksit kaks (muidu saaksime uue aine), siis lisame vee molekuli ette kordaja kaks, mis tähendab, et reaktsioonis tekib kaks vee molekuli.
H2+ O2 → 2H2O
Kuna nüüd on paremal pool neli vesiniku aatomit ehk kaks korda rohkem kui vasakul pool, siis lisame vesiniku ette kordaja kaks ning võrrand ongi tasakaalus.
2H2+ O2 → 2H2O

 

SIMULATSIOON:

 

Keemilise reaktsiooni selgitamine Flintstones´idega:

youtube_video

Reaktsioonivõrrandite tasakaalustamine:

youtube_video

 

MÄNG: