KESKAEG. Rändlaulikud ja rüütlilaul

10. klass > Muusika ajalugu > 1. kursus

Mil ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega.

Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, žanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega.

Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest.

  1. sajandil lõi õitsele rüütlilaulikute kunst, mis esindas ilusa, peene elu kultust.

Rüütlilaul e. keskaegne õukondlik luule.

  • Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse Lõuna-Prantsusmaal 11. saj. lõpul
  • Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. saj. lõpust
  • Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid.

Rüütlilaulude peamiseks teemaks on:

  • armastus
  • kangelased
  • Neitsi Maarja teema

Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud.

Tuntumad rüütlilaulikud on:

  • 12. saj. trubaduur – Bernart de Ventadorn
  • 13. saj. truväär – Adam de la Halle
  • Minnesinger – Walther von der Vogelweide

Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega.

Erinevalt rändlaulikuist, olid rüütlilaulikud erinevast seisusest ja vastavalt sellele nimetati neid eri piirkondades erinevalt:

  • trubaduurid – Lõuna-Prantsusmaal
  • truväärid – Põhja-Prantsusmaal
  • minnesingerid – Saksamaal

Ränd- ja rüütlilaulikute ühiseks jooneks oli nende koondumine vennaskondadeks.