Liikumine ja vastastikmõju. Jõud
Kui kehale ei mõju teised kehad, siis seisab see keha paigal. Keha kiirus muutub, kui seda keha mõjutab mõni teine keha. Seejuures tuleb tähele panna, et kehade vahelise mõju tulemusena muutub mõlema keha kiirus, samas suurema massiga keha kiirus muutub vastastikmõju tulemusel vähem kui väiksema massiga kehal.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Harjutamine teeb meistriks: eesti keele käänded
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Õpime tähti. U-täht
Kell ja kellaaeg
Geomeetria
Õpime tähti. F-täht
Protsendid põhikooli matemaatikas
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Õpime tähti. S-täht
Растворы
Väike algebraamps
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Знакомство с химией
Füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale, nimetatakse jõuks.
Jõu mõõtühikuks on njuuton (1N). Jõul, nagu kiiruselgi, on lisaks suurusele alati ka kindel suund, seepärast kujutatakse joonistel jõudu vektoriga (noolekesega).
Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad on suuruselt võrdsed, aga suunalt vastupidised.
Seega võime ütelda, et keha kiirus muutub, kui sellele kehale mõjub jõud – mida suurem see jõud on, seda rohkem keha liikumisolek muutub; mida suurem on keha mass, seda vähem muutub sama jõu tulemusena keha liikumisolek.
Newtoni II seadus
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
