Liikumine ja vastastikmõju. Jõud
Kui kehale ei mõju teised kehad, siis seisab see keha paigal. Keha kiirus muutub, kui seda keha mõjutab mõni teine keha. Seejuures tuleb tähele panna, et kehade vahelise mõju tulemusena muutub mõlema keha kiirus, samas suurema massiga keha kiirus muutub vastastikmõju tulemusel vähem kui väiksema massiga kehal.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Harjuta eesti keelt A2-B1
Õpime tähti. D-täht
Õpime tähti. U-täht
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Aatomid ja molekulid
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Minu keel, minu maailm. Minu ühiskond
Algebralised murrud
Funktsioonide graafikud
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Õpime tähti. V-täht
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale, nimetatakse jõuks.
Jõu mõõtühikuks on njuuton (1N). Jõul, nagu kiiruselgi, on lisaks suurusele alati ka kindel suund, seepärast kujutatakse joonistel jõudu vektoriga (noolekesega).
Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad on suuruselt võrdsed, aga suunalt vastupidised.
Seega võime ütelda, et keha kiirus muutub, kui sellele kehale mõjub jõud – mida suurem see jõud on, seda rohkem keha liikumisolek muutub; mida suurem on keha mass, seda vähem muutub sama jõu tulemusena keha liikumisolek.
Newtoni II seadus
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
