Liikumine ja vastastikmõju. Jõud
Kui kehale ei mõju teised kehad, siis seisab see keha paigal. Keha kiirus muutub, kui seda keha mõjutab mõni teine keha. Seejuures tuleb tähele panna, et kehade vahelise mõju tulemusena muutub mõlema keha kiirus, samas suurema massiga keha kiirus muutub vastastikmõju tulemusel vähem kui väiksema massiga kehal.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
I ja J-i õigekiri
Õpime tähti. U-täht
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Jäätmed pole kõigest prügi
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Õpime tähti. Ü-täht
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Õpime tähti. P-täht
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Tasandilised kujundid
Protsendi rakendused igapäevaelus
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale, nimetatakse jõuks.
Jõu mõõtühikuks on njuuton (1N). Jõul, nagu kiiruselgi, on lisaks suurusele alati ka kindel suund, seepärast kujutatakse joonistel jõudu vektoriga (noolekesega).
Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad on suuruselt võrdsed, aga suunalt vastupidised.
Seega võime ütelda, et keha kiirus muutub, kui sellele kehale mõjub jõud – mida suurem see jõud on, seda rohkem keha liikumisolek muutub; mida suurem on keha mass, seda vähem muutub sama jõu tulemusena keha liikumisolek.
Newtoni II seadus
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
