Liikumine ja vastastikmõju. Jõud
Kui kehale ei mõju teised kehad, siis seisab see keha paigal. Keha kiirus muutub, kui seda keha mõjutab mõni teine keha. Seejuures tuleb tähele panna, et kehade vahelise mõju tulemusena muutub mõlema keha kiirus, samas suurema massiga keha kiirus muutub vastastikmõju tulemusel vähem kui väiksema massiga kehal.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Tundetarkus lastele. VIHA
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Kirjeldav statistika
Õpime tähti. K-täht
Õpime tähti. U-täht
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Häälikute pikkused
Ruumilised kujundid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
Ruutvõrrand
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Silbitamine algklassidele
Füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale, nimetatakse jõuks.
Jõu mõõtühikuks on njuuton (1N). Jõul, nagu kiiruselgi, on lisaks suurusele alati ka kindel suund, seepärast kujutatakse joonistel jõudu vektoriga (noolekesega).
Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad on suuruselt võrdsed, aga suunalt vastupidised.
Seega võime ütelda, et keha kiirus muutub, kui sellele kehale mõjub jõud – mida suurem see jõud on, seda rohkem keha liikumisolek muutub; mida suurem on keha mass, seda vähem muutub sama jõu tulemusena keha liikumisolek.
Newtoni II seadus
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
