Liikumine ja vastastikmõju. Jõud
Kui kehale ei mõju teised kehad, siis seisab see keha paigal. Keha kiirus muutub, kui seda keha mõjutab mõni teine keha. Seejuures tuleb tähele panna, et kehade vahelise mõju tulemusena muutub mõlema keha kiirus, samas suurema massiga keha kiirus muutub vastastikmõju tulemusel vähem kui väiksema massiga kehal.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Tasandilised kujundid
Знакомство с химией
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Harjuta eesti keelt A2-B1
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Õpime tähti. E-täht
Jane Snaith. Traumateadlik kool
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Kirjalik lahutamine
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Kirjalik liitmine
Täis- ja kaashäälikuühend
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale, nimetatakse jõuks.
Jõu mõõtühikuks on njuuton (1N). Jõul, nagu kiiruselgi, on lisaks suurusele alati ka kindel suund, seepärast kujutatakse joonistel jõudu vektoriga (noolekesega).
Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad on suuruselt võrdsed, aga suunalt vastupidised.
Seega võime ütelda, et keha kiirus muutub, kui sellele kehale mõjub jõud – mida suurem see jõud on, seda rohkem keha liikumisolek muutub; mida suurem on keha mass, seda vähem muutub sama jõu tulemusena keha liikumisolek.
Newtoni II seadus
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
