MAAILMARUUM

4. klass > Loodusõpetus > 1. poolaasta

Maailmaruum

Maailmaruum ehk universum haarab enda alla kõik, mis üldse olemas on ning seega asuvad seal ka maakera ning teised taevakehad. Universumi mõõtmed on tohutud ning sealsete kauguste mõõtmiseks on kasutusel pikkusühik valgusaasta, mis on vahemaa, mille valgus läbib ühe aasta jooksul.

1

Valguse jõudmiseks tähtedelt Maale kulub vähemalt neli aastat, vaid Päikeselt jõuab see Maale kaheksa minutiga. Valgus liigub 300 000 kilomeetrit sekundis.

 Galaktika

Galaktikaks nimetatakse suuri tähtede kogumikke ehk tähesüsteeme. Tähtede vahel on tühjus, gaasiosakesed ja tolm ning seal puudub õhk. Galaktikaid on avastatud üle miljardi ning nad erinevad suuruse ja kuju poolest. Maa ja Päike kuuluvad Linnutee galaktikasse, mis Maalt vaadatuna paistab heleda vööndina. Enamik teisi rahvuseid kutsub Linnuteed Piimateeks ehk Milky Way´ks. Pealtvaates paistab Linnutee spiraalina ja külgvaates kahe vastastikku asetatud taldrikuna. Andromeeda galaktika on Linnutee naabergalaktika ja on ühtlasi ka maailmaruumi kaugeim objekt, mida on võimalik selge ilmaga palja silmaga näha. Kuna see on vaevumärgatav, siis nimetatakse seda ka Andromeeda udukoguks.

 

Udukogud

Udukogud on gaasi-ja tolmupilved, mis tekivad gaasiosakeste ja tolmukübemete kokkukogunemisel. Kui pilves on tolmu väga palju, siis valgustavad tähed teda tagantpoolt ja pilv tundub tume. Kui aga tolmu on vähe, tunduvad pilved heledad. Siis panevad pilves olevad taevakehad gaasi helendama. Hapniku helendamisel kiirgub sinist valgust, vesiniku puhul aga roosat või punast. Tumedad udukogud on näiteks Hobusepea ja Mao udukogud ning heledana näib Suur Orion.

 

Kosmosereis:

youtube_video

TEST

  1. Maailmaruum