MAAVÄRINAD

4. klass > Loodusõpetus > 1. poolaasta

Maavärinad

Igal aastal toimub umbes 100 000 maavärinat, millest enamus siiski on nõrgad. Samas on maavärinad kõige ohvriterohkemad looduskatastroofid. Maakooretükid on pidevas liikumises, kuid nad on üksteise vastu surutud, mis aga takistab nende sujuvat liikumist. Kui üks laam nihkub teise suhtes, rakendatakse tohutut jõudu ja tekib tohutu pinge, millele kivimid võivad järgi anda. See aga põhjustab kivide purunemise ja pragude tekke. Võimsad ja kiired liikumised maa sees võivad maapinna lainetama panna ning tekitada hoonete purunemist ja mitme meetri laiuseid lõhesid. Maavärina koldeks nimetatakse seda kohta, kus kivimid maa sees purunevad. Koldes tekivad lained ja levivad maapinnale, mis panebki maapinna rappuma. Epitsentriks nimetatakse kolde kohal olevat maapinda, kuhu jõuavad maavärina lained kõige kiiremini ning on seetõttu ka kõige tugevamad. Kaugemates kohtade lained hääbuvad ning maavärin on nõrgem. Enamus maavärinaid toimub laamade servaaladel.

Maavärin:

youtube_video

 

MÄNG

 

Tsunami

Vee all toimuv maavärin paneb liikuma hiiglaslikud veemassid, mis tekitavad hiidlaine ehk tsunami. Kõige enam esineb tsunamisid Vaikses ookeanis. Kolde kohal võib hiidlaine ulatuda meetrini, kuid rannikule jõudes võib ta kerkida ka kuni 30-meetriseks. Selliste hiidlainete tõttu hukkub tuhandeid inimesi ning hävineb rohkel linnu ja külasid.

Tsunami:

youtube_video

 

Maavärinate ennustamine

Maa võnkeid registreeritakse eriliste tundlike aparaatide ehk seismograafidega ning nende abil ennustatakse maavärinaid. Maavärina tugevust mõõdetakse pallides (1-12), mis näitab tekitatud purustuste ulatust. Ühe palli puhul inimene maavärinat ei taju ning purustusi ei teki. Kui värina tugevus on aga 10-12 palli, toob see endaga kaasa maapinna lainetuse ja sügavad lõhed, mis omakorda põhjustavad täieliku hävingu. Kokku varisevad nii sillad kui hooned.

 

Maavärinad Eestis

Eesti asub maakoore tükkide servadest kaugel ja seetõttu tuleb siin inimesele tajutavaid maavärinaid ette harva. Nõrku maavärinaid tuleb aastas ette umbes sada. Kõige tugevam maavärin oli 1976.a. Osmussaare lähedal. Maavärina tugevus oli viis palli ning see tekitas suuri varinguid. Maavärina ajal ei tohiks sattuda paanikasse. Hoonetest tuleks lahkuda ning hoiduda akende ja seinte juures seismisest. Ei tohiks puutuda elektrijuhtmeid ning välja tuleks lülitada elektri-, gaasi- ja veesüsteem. Võimalusel peaks varjuma keldrisse või laua alla.