MÄESTIKUD JA MÄGISMAAD

7. klass > Geograafia > 2. poolaasta

Pikaks reaks koondunud mäed moodustavad mäeaheliku, paralleelselt paiknevad mäed moodustavad jällegi mäestiku, kus ahelikke eraldavad samas suunas paiknevad orud.

Maailma pikim mäestik on Lõuna-Ameerikas asuv Andide mäestik  pikkusega u 6000 km.

Lõuna-Ameerika

Korrapäratult paiknevad mäeahelikud koos kõrgtasandikega moodustavad mägismaa. Maailma suurimad mägismaad on Etioopia Aafrikas ja Tiibet Euraasias.

787px-TibetplateauA2002144.0440.500m

Tiibeti mägismaa satelliitfoto

Madalamad pinnavormid, mis asuvad mägede vahel ja tasandikel, on orud ja nõod. Org on vooluvee toimel tekkinud piklik maapinnasüvend, mis suubub nõkku, merre või ookeani.

Nõgu on kausitaoline süvend, mis on igast küljest veergudega piiratud. Nõod võivad olla kuivad, soised või peita endas järve. Maailma suurimad nõod on ookeaninõod, mis on kogu ulatuses veega täidetud.

Indian_Ocean_surface (800x780)

Eestis on kõige rohkem nõgusid Kagu-Eesti kõrgustikel, see on ka meie järvederikkaim ala.

 

Mäestikud võivad olla noored või vanad. Mäestikevööndid paiknevad mandrite servades nagu Andid, Kordiljeerid või kulgeda läbi mandri: Püreneed, Alpid, Suur-Kaukasus, Himaalaja.

Sierra Nevada mäestik

Sierra Nevada mäestik

Nimetatud mäestikud on noored, kõrged, teravate ja lumiste tippudega. Siin purskavad vulkaanid, väriseb maa ja tipud kerkivad kõrgemale. Need alad on tekkinud alles viimase paarikümne aastamiljoni jooksul.

Vanad, kulunud, madalamad mäestikud on tekkinud paarsada miljonit aastat tagasi. Need on Uuralid, Püreneed, Apalatšid, Draakonimäed. Lõuna-Aafrika kulunud mäed, Draakonimäed:

priroda-den-Juzna-Afrika

Mäestike jaotus kõrguse järgi: mägise pinnamoega ala, mille kõrgus on 200 kuni 1000 m üle merepinna loetakse madalmäestikuks. Nt Euroopas Ardennid.

Frahan_JPG01 (800x600)

Keskmise kõrgusega mäestikud on alad, kus üle tasaste lagedate alade kõrguvad mäeahelikud 1000 – 2000 m ü.m.p. ja laugete nõlvade vahel on laiad orud. Nt Skandinaavia (Norra).

Trollide-tee-450x300

Kõrgmäestikes kerkivad teravad ja lumised tipud rohkem kui 2000 m kõrgusele merepinnast arvates. Alpid Euroopas, Kaljumäestik Põhja-Ameerikas.

img_0461_s (800x445)

Kuidas inimesed mägistel aladel elada saavad? Erinevatel rahvastel on tavaliselt võimalik siiski karja kasvatada ja metsandusest tulu saada.

Maavaradest rikkais paigus tegeldakse kaevandamisega. Katuste jaoks saadakse kiltkivi:

Kiltkivi-kaevandus (800x533)

Mägedes kaevandatakse alumiiniumi, vaske, rauda, niklit, pliid.

Kiirevoolulised mägijõed annavad võimaluse odavalt elektrit toota ja kala püüda (nt Norra).

1a

Lumised nõlvad pakuvad suusaturismi arendamise võimalusi. Nt Alpides.

kaprun_map (800x555)

Mandrite kõrgeimad mäetipud:

  • Aconcagua 6960 m Lõuna-Ameerika
  • McKinley (Denali) 6194 m Põhja-Ameerika
  • Elbrus 5633 m Euroopa või Aasia piiril
  • Mont Blanc 4810 m Euroopa
  • Vinson 5140 m Antarktis
  • Mount Kosciusko 2230 m Austraalia
  • Džomolungma (Mount Everest) 8848 m Aasia

 

Loe lisaks:

Maailma kõrgem mägi Mount Everest

TEST

Kõrgeimad mäetipud. Vali õiged vastused