Mass ja tihedus
Sama ruumalaga kehad võivad olla vägagi erineva massiga ning vastupidi – ühesuguste massidega kehadel võib olla väga erinev ruumala.
Füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühikulise ruumalaga (1 m3, 1 dm3, 1 cm3 jne) ainekoguse massi, nimetatakse tiheduseks.
Tihedust arvutatakse valemist:
kus ρ – keha tihedus, mõõdetakse kilogrammides-kuupmeetri kohta (1 kg/m3), m – keha mass, mõõdetakse kilogrammides (1 kg) ning V – keha ruumala, mõõdetakse kuupmeetrites (m3).
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Tundetarkus lastele. RÕÕM
Funktsioonide graafikud
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Väike protsendiamps
Geomeetria
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Растворы
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Tasandilised kujundid
Tiheduse ühikuna võib kasutada ka mistahes teisi massi- (1 g, 1 t, 1 ts jne) ja ruumalaühikute (1 cm3, 1 dm3, 1 mm3 jne) jagatisi: 1 g/cm3, 1 kg/dm3, 1 t/m3 jne. Ühikute vastastikusel teisendamisel tuleb teisendada vastavalt massiühikud ja ruumalaühikud ning need seejärel teineteisega jagada.
Näited:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
