MERERIIK

3. klass > Loodus- ja inimeseõpetus > 2. poolaasta

Eestit ümbritseb põhjast ja läänest läänemeri ( selle osad on: Soome laht, Liivi laht ja Väinameri)

Eesti mandriosa ja saarte merepiir on 3794 km.

Eestile kuulub umbes 1520 meresaart ja laidu (väikesaart).

Eestis on tänapäeval 24 suuremat sadamat, sadu väikesadamais ja randumiskohti.

Eestis on 41 tegutsevat tuletorni.

26

Tuletorn ehk majakas on laevasõidu ohutust tagav ja orienteerumist kergendav tornikujuline ehitis kaldal või madalas vees.

Tuletorne rajatakse eriti selleks, et hoiatada meresõitu takistavate ohtude, näiteks kari, korallrifi või madaliku eest. Tuletornid hõlbustavad ka sissesõitu sadamasse.

Tuletorni põhiosad on vundament, torn, rõduga ülaosa ja valgusti ehk latern, mis koosneb valgusallikast ja optikaseadmest. Lisaks võivad udu korral kasutuses olla heli- ja raadiosignaalid.

Tänapäeval on majakad üldiselt automatiseeritud. Automaatika abil ei lasta valgust pidevalt, ühtlase joana, vaid sinna sisse tehakse pause, nii et valgusjuga meenutab pisut triipkoodi. Lähestikku paiknevatel majakatel on see muster alati erinev ja selle järgi saab majakaid eristada.

Tuletorni kõrguse valimisel arvestatakse pilvede väikseimat (umbes 100 meetrit) ja lainete suurimat kõrgust (10–15 meetrit).

Kuni 10-meremiilise nähtavuskaugusega majakat nimetatakse tulepaagiks.

Tänapäeval on töötavate tuletornide arv maailmas hakanud vähenema suurte hoolduskulude tõttu. Neid asendavad laevadel olevad moodsad navigeerimise abivahendid.

 

Eesti on mereriik ja siin on palju sadamaid. Eesti sadamad külmuvad kinni harva ja seetõttu saab siin mereveondusega tegeleda aasta läbi. Tähtsamad sadamad on Tallinnas ja Pärnus.

Merel sõidavad väga erinevad laevad. Ühed on mõeldud peamiselt reisimiseks ja teised kaupade veoks. Veel suuremad on aga ookeanilaevad, mis alati sisemeredel ei saagi sõita. Merevedude eelisteks on laevade suur mahutavus ja kandevõime, odavus, väike kütuse- ning energiakulu. Samas ei tohi unustada, et meretransport sõltub looduslikest tingimustest ja nõuab kalleid sadamaehitusi.

Mandri-Eesti loodus on niikuinii nii mitmekesine, kui ei kusagil mujal Euroopas. Kuid see mitmekesisus on paljuski põhjustatud merest.
Vilsandi-tagused jääolud määravad paljuski ilmaolusid Mandri-Eestis. Meie meri pakub lahket kodu paljudele looma- ja taimeliikidele, keda tavakeeles on hakatud nimetama võõrliikideks.

Miks võõrad ja kui võõrad?
Põlisolendid tulid siia vaid kümne tuhane aasta eest. Viigerhüljes ja merihärg. Nad elavad siin tänini.

27

Viigerhüljes

28

Merihärg

Läänemeri on nii ainulaadne, et küllap oleme osa oma iseloomustki saanud selle lainetest. Ehk tänu meie merele tajume, et võõras saab varsti oma olla.

Millised laevad sõitsid Põhja- ja Läänemerel?

Kes olid viikingid? Mis ajendas viikingite retki?
Viikingid (normannid) olid Lääne-Euroopas Jüüti ja Skandinaavia poolsaart asustanud hõimud.

29

Nende peamine tegevusala oli loomakasvatus ja kalandus.

Kuid veel enam olid viikingid tuntud ohtlike mereröövlitena, kes tungisid kallale kaubalaevadele ja riisusid rannikualasid.Viikingite röövretked ulatusid Vahemerele ja jõgede kaudu ka Mustale merele.

Kuna Põhjamaa kliimas ei kasvanud vili nii hästi kui lõuna pool ja tihti tuli ette viljaikaldusi ja nälga, olid laevadega röövretked viikingitele hädavajalikud.
Tihti otsiti ka uusi elupaiku.

Milline oli viikingite sõjalaev? Kuidas juhtisid viikingid oma laevu avamerel?

Meresõiduks ehitasid viikingid kiiluga laevu, õigemini paate. need liikusid edasi purjede ja aerude abil.

Purje oli võimalik alla lasta ja pöörata soodi abil, nii te sai sõita ka tormise ilmaga ja külgtuules.

Viikingite laevad olid oma aja kohta laevaehituskunsti imed, sest need pidasid vastu ka suurtele tormidele ning pikaajalisele avameresõidule.

Ka viikingite navigatsioonioskused olid sellised, et võidi avamerel sõita, kartmata rannikut silmist kaotada.

30

Eestlased – Läänemere viikingid.
Eesti rannarahvas ehitas viikingilaevadele sarnaseid aluseid ja tegeles samuti mereröövimisega. Näiteks on teada, et Saarlaste laevad vallutasid ühe põhjamaa kaubalinna Sigtuna.
-/J. Ollivier “Viikingite avastusretk”./

 

VIDEO:

Eesti – mereriik?