MÕÕTERIISTAD

Mõõteriist on vahend, millega saab mõõta füüsikalist suurust kokkulepitud mõõtühikutes. Mõõteriistasid on mitmesuguseid, kuid igat mõõteriista iseloomustavad tema täpsus ja mõõtepiirkond. Mõõteriista täpsus näitab mõõtmistulemuse õigsust. Näiteks tavaliselt on võimalik joonlauaga mõõta 1 mm täpsusega. Mõõtepiirkond näitab, millises vahemikus saab selle mõõteriistaga füüsikalist suurust mõõta. Näiteks 20cm pika joonlauaga saab mõõta pikkust vahemikus 0-20cm. Mõõteriista valimisel tuleb kontrollida, kas sellega on võimalik mõõta antud suurust, kas see on piisavalt täpne ning kas mõõtmispiirkond on sobiv.

Kuigi paljud tänapäevased mõõteriistad on digitaalsed ehk siis esitatakse mõõdetav suurus ekraanil numbritega, on mitmetel mõõteriistadel ka skaala. Skaala on jaotiste kogum, kus iga jaotis vastab kindlale väärtusele. Skaala väikseim jaotis näitab täpsust ja skaala ulatus mõõtepiirkonda. Mõnel skaalaga mõõteriistal on ka osuti (nt seinakell, auto spidomeeter)

Noonius on lisaskaala, mis annab täpsema mõõtmistulemuse. Nooniuse skaala on kasutusel näiteks nihikul, millel on liivale põhiskaalaga raamile märgitud ka lisaskaala.

Kalibreerimine on mõõtevahendi näidu kontrollimine ja õigeks seadmine (nt. alkomeetrid). Mõõtevahendi taatlemise korral kontrollitakse mõõtevahendi vastavust nõuetele ja seadustele (paljud äris kasutatavad mõõtevahendid).

See artikkel on retsenseerimata.