MULD ELUKESKKONNANA

5. klass > Loodusõpetus > 2. poolaasta

1 grammis mullas elab miljoneid organisme. Nad on silmale nähtamatud bakterid, vetikad, seened ja ainuraksed loomad, kes elavad mullavees.  Mikroorganismide abil toimub taime- ja loomajäänuste kõdunemine ning huumuse teke.

Mullaosakeste vahel olevates õhuruumides elavad selgrootud- lestad ja putukad, kes toituvad taimejäänustest, seeneniitidest ning bakteritest. Väga palju elab mullaosakeste vahel väikesi putukaid-hooghännalisi, kes on oma nime saanud sellest, et neil on tagakeha all moodustis, mille abil nad edasi hüppavad. Mullas elab ka suuremaid loomi, näiteks mutt. Tema ruljas keha, kooniline pea, labidataolised esikäpad võimaldavad tal mullas liikuda. Lühike karv, kõrvalestade puudumine ja kõrvaavasid ning suud kattev nahakurd on kohastumised eluks mullas. Niisketes paikades ja aedades  kaevab käike vesirott ehk mügri. Käike uuristavad ka mitmed putukad, nende vastsed ja ussid.

Vihmauss liigub vaheldumisi oma keha jämedamaks ja peenemaks muutes. Vihmaussi kehal on harjased, mis ei lase tal liikumisel tagasi libised. Nende liikumine segab ja kobestab mulda ja see aitab taimede juurtel, veel ja õhul pääseda sügavamale pinnasesse ja mulla hapnikusisaldus suureneb. Ta toitub maapinnalt leitud kuivanud ja poolkõdunenud taimelehtedest ning rohukõrtest. Vihmaussi poolt mulda veetud taimejäänused on toiduks ka teistele mullaorganismidele.  Vihmausside väljaheited muudavad mulla sõmeraks, nad toovad toitainete poolest rikast mulda sügavatest kihtidest ülespoole ja muudavad selle taimedele kättesaadavaks. Vihmauss aitab kaasa huumuse tekkele.

Mullas elavad bakterid eritavad oma kehast mitmesuguseid aineid, mis muudavad mullas oleva huumuse taimedele kättesaadavateks toitaineteks. Mullaorganismid eritavad süsihappegaasi, mullapooride kaudu tõuseb see õhku ja seda kasutavad rohelised taimed uute orgaaniliste ainete valmistamiseks.

Mutt

Mutt

Mügri

Mügri

 

Suur maa-alune sipelgapesa:

youtube_video