MULLAORGANISMID

6. klass > Loodusõpetus > 1. poolaasta

Mullaorganismid

Mullas elab rohkem eri liiki organisme kui maapinnal, kuid suurem osa nendest on nähtavad vaid mikroskoobiga. Kõige väiksemad on seened, vetikad ja bakterid. Bakterid ja seened lagundavad taime- ja loomajäänuseid ning muudavad mulla kobedamaks ja huumuse ning toitainete poolest rikkamaks. Lisaks muudavad nad mullas sisalduvad toitained taimedele kättesaadavaks. Baktereid võib ühes grammis mullas olla sada miljonit kuni mitu miljardit. Pikki niidikestena kasvavaid seeni leidub seal vähem, kuid kaalu järgi umbes sama  palju.

 

Joonis. Mullaorganismid

 

Ussid, putukad ja ämblike sugulased

Paljud mullas elavatest ussidest, putukatest ja ämblikest pole palja silmaga nähtavad. Ühes jalajälje suuruses mullalapikeses võib elada 100 000 ümarussi, 10 000 kõdutäid, üle 1000 hooghännalise ning ka mõned mardikad, sipelgad ja ämblikud. Mullas elab väga palju erinevaid liike lesti ja hännalisi.

 

Mullas elavad suuremad loomad

Tuntuimad mullas elavad loomad on vihmauss ja mutt.

 

Lisainfo:

 

Mullaorganismide mõju mulla omadustele.

Mullas elavad organismid tagavad mullas toimiva aineringe ehk toitainete pideva ringlemise. Mulda aitavad kohevamaks muuta vihmaussid, sipelgad, putukavastsed ja teised käike uuristavad loomad. Kobestatud mullas on rohkem õhku ja see püsib kauem niiskena. Mulla õhutamise kaudu saavad hapnikku taimed ja bakterid. Samuti juhivad vihmausside tunnelid üleliigse vee mulla alumistesse kihtidesse. Mulla alumistesse kihtidesse uhutud mineraalained jõuavad taimedeni siis, kui vihmauss käike uuristades mulla alumisi kihte üles surub. Taim- ja loomajäänuste lagundamine on osa aineringest ning sellele aitavad kaasa ussid, lestad, putukad, putukavastsed, bakterid ja seened. Tänu lagundamisele tekib huumus, mis lagundatakse bakterite poolt mineraalaineteks, mida taimed saavad kasutada. Mullaosakesed kleepuvad sõmerateks tänu bakterite poolt eritatavale ainele.

Samas leidub mullas ka loomi, kes toituvad teistest loomadest ning elusate taimede juurtest.

 

Suur maa-alune sipelgapesa:

youtube_video