NOODIPIKKUSED
Noodipikkust, ehk noodivältust määratakse löökides.
Vältusmärgid on erineva kujuga noodid, mida nimetatakse põhivältusteks:
- tervenoot on seest tühja noodipeaga ja ilma noodivarreta,
- poolnoot on seest tühja noodipeaga ja noodivarrega,
- veerandnoot on seest täis e musta noodipeaga ja noodivarrega,
- kaheksandiknoot (1/8) on musta noodipeaga, noodivarrega ning noodilipuga,
- kuueteistkümnendik (1/16) noot on sarnane kaheksandiknoodile, kuid kahe noodilipuga.
Need vältused ei tähista nootide absoluutset pikkust vaid nende omavahelisi suhteid.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Растворы
Täis- ja kaashäälikuühend
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
KEISRI UUED RÕIVAD. Muinasjutt kuulamiseks
Kõik vältuslikult järjestatud põhivältused on oma naabrist kaks korda lühemad või pikemad, e naabrite suhe teineteisesse on 2:1. See tähendab, et tervenoot jaguneb kaheks poolnoodiks, poolnoot omakorda kaheks veerandnoodiks, veerandnoot aga kaheks 8-ndik noodiks jne.
Lühikesed põhivältused ühendatakse sidejoon(te)ga kokku ja seda nimetatakse grupeerimiseks. 8-ndik noote grupeeritakse ühe sidejoonega, 16-ndik noote aga kahe sidejoonega. St vältuste grupeerimiseks vajalike sidejoonte arv võrdub vastavate vältuse noodilippude arvuga.