Õhku saastavad ained on tuhk, tahm, aerosoolid, metaan, süsihappegaas satuvad õhku vulkaanidest, fossiilsete kütuste põletamisel, tööstusest, kaevandamisest, põllumajandusest.
Happevihma teke:
Kivisöe, põlevkivi, nafta põletamisel paiskub õhku lämmastiku-, fosfori- ja väävliühendeid.
Suitsupilved:
Kui need ühinevad atmosfääris õhuniiskusega, tekivad happevihmad ehk happelised sademed. Need põhjustavad omakorda mulla ja veekogude hapestumist ning on eriti kahjulikud okaspuudele. Nt Harzi mägedes on okaspuud ära kuivanud.
Õhku sattunud tahked põlemisproduktid segunevad vaikse ilma korral uduga, tekib sudu.
Sudu põhjustab organismidele hingamisteede kaudu mürgistusi, nt Londonis.
Seal keelati kivisöega kütmine ära, korstnad peavad olema varustatud tahmapüüdjatega.
Rahvusvahelised lepingud atmosfääri ja kliima kaitseks on Montreali ja Kyoto protokollid
Kyoto protokoll, mis järgneb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioonile, on üks tähtsamaid rahvusvahelisi õigusakte, mille eesmärk on võidelda kliimamuutuste vastu. See sisaldab arenenud riikide kohustusi vähendada teatud kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis põhjustavad planeedi soojenemist. Kõik arenenud riikide heitkogused peavad aastatel 2008–2012 vähenema vähemalt 5 % võrra 1990. aasta tasemest.
Montreali protokolli põhieesmärk on riikidevaheline koostöö, vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärgiks nende kasutamisest loobumine üldse. Protokolli allakirjutanud riigid kohustuvad lõpetama protokolli lisades A, B ja C toodud CFC-ainete tootmise ja kasutamise 1. jaanuariks 1996. a. Arengumaadele kehtivad leebemad piirangud. Teatud piirangud on kehtestatud ka CFC-ainete ekspordile ja impordile.
