Maad ümbritsevat atmosfääri saame käsitleda kui hiiglaslikku õhusammast.

Atmosfääris sisalduvatele õhuosakestele mõjub Maa raskusjõud (nagu mõjus vedelikulegi). Järelikult avaldab ka õhk temas asuvatele kehadele rõhku. Mida kõrgemale me merepinnast tõuseme, seda õhemaks jääb meie kohale jääv õhukiht – järelikult seda madalamaks muutub ka õhurõhk.

Itaalia teadlane Torricelli mõõtis ühena esimestest katseliselt ära õhurõhu. Normaalrõhuks loetakse õhurõhku, mis vastab 760 mm elavhõbeda samba poolt avaldatavale rõhule.

Kuna elavhõbeda tihedus on 13 600 kg/m3, samba kõrgus 760 mm = 0,76m ning g=9,81 N/kg, saame leida normaalõhu põhiühikutes – paskalites: