Õhurõhk
Maad ümbritsevat atmosfääri saame käsitleda kui hiiglaslikku õhusammast.
Atmosfääris sisalduvatele õhuosakestele mõjub Maa raskusjõud (nagu mõjus vedelikulegi). Järelikult avaldab ka õhk temas asuvatele kehadele rõhku. Mida kõrgemale me merepinnast tõuseme, seda õhemaks jääb meie kohale jääv õhukiht – järelikult seda madalamaks muutub ka õhurõhk.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Tundetarkus lastele. RÕÕM
Funktsioonide graafikud
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Väike protsendiamps
Geomeetria
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Растворы
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Tasandilised kujundid
Itaalia teadlane Torricelli mõõtis ühena esimestest katseliselt ära õhurõhu. Normaalrõhuks loetakse õhurõhku, mis vastab 760 mm elavhõbeda samba poolt avaldatavale rõhule.
Kuna elavhõbeda tihedus on 13 600 kg/m3, samba kõrgus 760 mm = 0,76m ning g=9,81 N/kg, saame leida normaalõhu põhiühikutes – paskalites:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!