PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD

4. klass > Loodusõpetus > 1. poolaasta

Päikesesüsteemis liigub ka planeetidest väiksemaid taevakehasid, näiteks mitmeid kääbusplaneete nagu Pluuto.

Marsi ja Jupiteri orbiidi vahel tiirlevad planeedisarnased taevakehad, mida nimetatakse asteroidideks. Nad on ebakorrapärase kujuga ja erineva suurusega.

Komeet on helenduva pea ja sabaga taevakeha ning teda on kutsutud ka sabatäheks. Komeet ei ole tegelikult täht ja koosneb tolmuosakestest, kividest ja jääst ning saba tekib talle alles Päikesele lähenedes. Enamasti asuvad komeedid Päikesesüsteemi äärealal ning on meile nähtamatud. Päikesele lähenedes muutub jää auruks, eralduvad gaasid ja tolm moodustavad komeedi ümber helendava pilve ehk komeedipea. Päikesekiirguse mõjul venib komeedisaba välja ja võib olla nähtav ka palja silmaga.

Kui komeedi jää saab otsa, jäävad järele vaid tolm ja kivikesed ning kui need suure kiirusega (kuni 70 m/s) Maa õhukihti sisenevad, põlevad need ära. Järele jääb vaid helendav tulejutt. Tegemist on meteooride mitte nn langevate tähtedega ning nende suuruseks on vaid mõni millimeeter.
Meteoriidid on taevakehadest eraldunud tükid, mis ei jõua õhus ära põleda ning langevad maapinnale või vette. Näiteks on meteoriitidest tekkinud Saaremaal asuv Kaali järv.

 

RISTSÕNA

Ristsõna vastused

 

TEST

  1. Päikesesüsteem

Päike ja päikesesüsteem

youtube_video