PARGID

6. klass > Loodusõpetus > 1. poolaasta > 6. klass > Loodusõpetus > 2. poolaasta

Park on suur haljasala, kus kasvad puud, mille vahel leidub ka põõsaid, hekke, lillepeenraid ja muru. Park on linn kõige looduslikum ning liigirikkaim osa, mis vajab pidevat hooldust. Väärtuslikumad pargid on võetud looduskaitse alla. Tallinnas on üks kauneimaid parke Kadrioru park, kus asuvad ka Kadrioru muuseum ja presidendi kantselei.

 

Paljud vanad pargid on kunagi kuulunud mõisate juurde ja on kujundatud kas prantsuse või inglise stiilis. Inglise stiilis park on vaba kujundusega ja looduslähedane, prantsuse  stiilis aga range kujundusega ning pügatud hekid moodustavad geomeetrilisi kujundeid.

 

Parkides kasvab rohkem lehtpuid kui okaspuid, sest lehtpuud taluvad linnatingimusi paremini. Lisaks kodumaistel puuliikidele võib parkides kasvada ka võõramaise päritoluga  puuliike (nt hobukastan, elupuu ja suurelehine pärn). Pärna leidub inimasulates isegi rohkem kui metsas, sest ta suuda taluda õhureostust, juurte vigastusi ja kärpimist. Suurelehine pärn on linnatingimuste suhtes veelgi leplikum ning tema suured lehed korjavad linnaõhust tolmu muutes niimoodi õhu puhatamaks. Pärna õitest saab valmistada maitsvat ja tervislikku teed.

 

Pargid on tähtsad ka linnaelanike tervise seisukohast, kuna seal saab jalutada ja sporti teha. Pargid on paljudele linnuliikidele sobivaks elukeskkonnaks, näiteks võib seal kohata kakkusid. Imetajatest elutsevad seal näiteks oravad ja nahkhiired.

 

Surnuaiad on linnade kõige liigirikkamad elukooslusi, kuna nad on väga rohelised ja pakuvad häid elupaiku nii lindudele kui väikeloomadele. Lindudest pesitsevad seal näiteks rästad, tihased, metsvindid ja punarinnad. Karmidel talvedel võivad toiduootsingute käigus surnuaiale sattuda ka jänesed ja metskitsed.

 

VIDEOD

Metsvint

youtube_video

Punarind

youtube_video

Suurkõrv nahkhiir

youtube_video

 

MÄNGUD

Eesti asend ja piirid

Lehtpuud

Linnud ja loomad

Mäng linnulaulude kohta

 

Näita lisainfot
Peida lisainfo